Rootsi saadab välja Briti kodanikke: teistest EL-i riikidest märgatavalt karmim praktika

Rootsi migratsiooniameti otsus keelduda tuhandetest Briti kodanike elamisloa taotlustest on tekitanud ulatuslikke tagajärgi riigis pikalt elanud inimestele. Statistika näitab, et Rootsi keeldumismäär on Euroopa Liidu kõrgeim, küündides 27,5 protsendini.

Rootsis on elamisloa taotluste menetlemine muutunud pärast Brexitit Briti kodanike jaoks erakordselt keeruliseks. Ühendkuningriigi välisministeeriumi andmed osutavad, et Rootsi keeldumismäär on Euroopa Liidu kõrgeim, ületades tunduvalt teiste liikmesriikide vastavaid näitajaid. Kui Euroopa Liidus keskmiselt keeldutakse 3-4 protsendist taotlustest, siis Rootsis ulatub see näitaja 27,5 protsendini.

Alates 2021. aastast on Rootsi ametiasutused andnud 2500 Briti kodanikule korralduse riigist lahkuda. See moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist Euroopa Liidu riikide väljastatud lahkumiskorraldustest. Kokku on Rootsis esitatud 14 200 elamisloa taotlust, millest ligi 4000 on tagasi lükatud.

Isiklikud lood statistika taga

Keeldumiste ja lahkumiskorralduste taga on rida konkreetseid inimsaatusi. Näiteks 78-aastane pensionil meditsiiniõde Joyce Thomas on elanud Rootsis 21 aastat, kuid peab nüüd riigist lahkuma, kuna tema Brexiti-järgne elamisloa taotlus laekus hilinemisega. Sarnases olukorras on 74-aastane Horace Mason, kellele on väljastatud lahkumiskorraldus vaatamata veerand sajandi pikkusele elamisajale Rootsis.

Briti-Rootsi kodanike õiguste eest võitleja David Milstead on korduvalt juhtinud tähelepanu puudulikule teavitustööle. Erinevalt näiteks Taanist või Hollandist, ei võtnud Rootsi valitsus ette elanike individuaalset teavitamist. See jättis hätta eriti eakamad ja tehnoloogiliste lahendusteta inimesed, kes said ametiasutustelt eksitavat infot võimaliku edasise tegevuse kohta.

Süsteemsed probleemid ja poliitilised muutused

Rootsi migratsiooniameti endine peadirektor on varasemalt väitnud, et individuaalne teavitustöö poleks tulemusi muutnud, kuid kodanikuühiskonna esindajad peavad seda seisukohta tõenditega raskesti ühitatavaks. Lisaks otsesele keeldumisele on esinenud juhtumeid, kus elamisloa taotluse asemel on väljastatud ajutine riiklik luba, mis lükkab probleemi edasi, kuid ei taga püsivat õiguslikku staatust.

Rootsi migratsioonipoliitika on liikunud suunas, mis eelistab ranget piirangute rakendamist. Kuigi see ei tohiks olla vastuolus Euroopa Liidu õigusega, muudab see olukorra keeruliseks neile, kes on jäänud bürokraatlike reeglite ja muutunud poliitilise kursi vahele. Kampaania „Brits in Sweden“ on kutsunud valitsust üles ajutiselt peatama vaidlusalused väljasaatmised ja allutama kogu elamisloa taotlemise süsteemi sõltumatule kontrollile.