Rootsi poliitilised blokid alustasid Stockholmis koalitsioonikõnelusi

Pärast üldvalimiste 95-protsendilist häälte lugemist on sotsiaaldemokraatide liider ja parempoolsete liider alustanud keerulisi läbirääkimisi. Vasakpoolne blokk hoiab nappi 176-kohalist ülekaalu parempoolse bloki 173 koha ees.

Rootsi erakonnad on alustanud koalitsioonikõnelusi, et lahendada valimiste järel tekkinud poliitiline ummik. Sotsiaaldemokraatide liider Magdalena Andersson on asunud juhtima läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks, ehkki lõplikud tulemused selguvad alles välismaal antud häälte lugemise järel.

Kui loetud on 95 protsenti häältest, on sotsiaaldemokraatide juhitud vasakpoolne blokk saavutanud 176 kohta parlamendis, samas kui parempoolsed erakonnad hoiavad 173 kohta. Sotsiaaldemokraatide pressiesindaja Tobias Baudin nõudis juba valitsuse juhi tagasiastumist.

«Valijad on oma sõna öelnud ja andnud talle ning tema valitsusele puuduliku hinde,» sõnas Baudin. Ta lisas, et kui valitsuse juht ise ei lahku, siis ta eemaldatakse ametist.

Keeruline teekond valitsuseni

Parempoolsete liider, kes juhtis senist Tidö koalitsiooni, on olnud oma edasiste plaanide osas napisõnaline. Ta märkis esmaspäeval, et valimistulemused on keerulised ja ta ootab lõplikke andmeid, enne kui asub koalitsioonivõimalusi täpsemalt kaardistama. Ta rõhutas, et kui kõik osapooled jäävad oma punaste joonte juurde, võib Rootsi jääda üldse ilma valitsuseta.

Olukorda raskendab Keskpartei nõudmine poliitilise stabiilsuse järele ja vastuseis äärmuspoliitikale. Morgan Johansson, kes oli eelmise vasakpoolse valitsuse asepeaminister, peab Keskpartei avaldusi paljulubavaks. Tema hinnangul soovivad kõik vasakpoolsed blokis valitsuse vahetust ning keegi ei soovi ummikseisu, mis viiks kordusvalimisteni.

Uus parlament koguneb esimest korda 28. septembril. Parlamendi esimees saab peaministrikandidaadi välja pakkuda kõige varem 29. septembril. Kui parlamendihääletus ei õnnestu, tuleb alustada uute kandidaatide otsimist. Nelja ebaõnnestunud hääletusvooru korral toimuvad riigis automaatselt uued valimised.