Rootsi peaminister Ulf Kristersson astus pärast valimiskaotust ametist tagasi

Pärast tihedat valimistulemust Rootsis teatas parempoolse valitsusliidu juht Ulf Kristersson oma tagasiastumisest. Võimule on naasmas Magdalena Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraadid koos vasakpoolsete liitlastega.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas neljapäeval oma tagasiastumisest, tunnistades parempoolse bloki nappi kaotust möödunud pühapäeval toimunud üldvalimistel. Tema otsus järgnes Rootsi valimisameti esialgsetele tulemustele, mille kohaselt jäi kahe bloki vahe vaid 50 000 häält.

Uus võimuliit võtab juhtimise

Magdalena Andersson juhitud sotsiaaldemokraadid on koos oma partneritega, Vasakpartei, Keskpartei ja Rohelistega, kindlustamas 349-kohalises Riksdagist 176 kohta. See annab neile enamuse, samas kui Kristerssoni juhitud parempoolne blokk, kuhu kuulusid ka Rootsi Demokraadid, Kristlikud Demokraadid ja Liberaalid, pälvis 173 mandaati.

Andersson, kes oli neli aastat opositsioonis, on juba alustanud koalitsioonikõnelusi, et moodustada järgmine valitsus. «Rootsi rahvas on hääletanud meie riigile uue suuna poolt,» sõnas Andersson sotsiaalmeedias avaldatud pöördumises.

Valitsuse moodustamise keeruline teekond

Kuigi peaminister on ametlikult lahkumispalve esitanud, ootab ees protsess, kus Riksdagi esimees alustab kõnelusi erakondadega, et teha ettepanek uue valitsusjuhi ametikohale. Seejärel järgneb parlamendi hääletus.

Kristersson rõhutas oma lahkumisavalduses, et uue koalitsiooni moodustamine ei saa olema kerge ülesanne. «Erakondade varasemad väljaütlemised enne valimispäeva võivad kujuneda takistuseks,» märkis ta. Erakondade vahel on suured erimeelsused näiteks maksupoliitika küsimustes. Rootsi poliitilist maastikku silmas pidades ei pruugi valitsuse sünd olla kiire: varasematel aastatel on läbirääkimised kestnud nädalaid, 2018. aastal koguni 134 päeva.

Sotsiaaldemokraadid on olnud Rootsi poliitikas domineerivaks jõuks suurema osa viimasest sajandist, juhtides valitsusi regulaarselt alates teisest maailmasõjast. Seekordsed valimised märkisid tagasilööki ka Rootsi Demokraatidele, kes kaotasid esimest korda toetust alates 2010. aastast, langedes 2022. aasta tulemustega võrreldes kolm protsendipunkti.