Rootsi parlament lükkas Stockholmis tagasi Magdalena Anderssoni peaministrikandidatuuri

Rootsi seadusandjad hääletasid neljapäeval 248 vastuhäälega Magdalena Anderssoni peaministriks nimetamise vastu. Valitsuse moodustamine on 13. septembri valimiste järel takerdunud ideoloogiliste erimeelsuste taha.

Rootsi parlamendis hääletati neljapäeval, sotsiaaldemokraatide juhi Magdalena Anderssoni kandidatuuri üle peaministri ametikohale. Seadusandjate hinnang oli selge: 99 poolthäält ja 248 vastuhäält tähendasid, et valitsuskõnelused jätkuvad ummikseisus.

Valitsuskriisi juurpõhjused

Pärast 13. septembril toimunud üldvalimisi on Rootsi poliitmaastik killustunud. Vasaktsentristlik opositsiooniblokk saavutas parlamendis 176 kohta, jättes ametist lahkuva peaministri Ulf Kristerssoni juhitud parempoolse bloki 173 kohaga vähemusse.

Vaatamata vasakbloki napi enamuse olemasolule on valitsuse moodustamine takerdunud Keskerakonna ja Vasakpartei nõudmiste taha. Keskerakond on keeldunud toetamast kabinetti, kuhu kuuluvad Vasakpartei ministrid. Vasakpartei on omakorda võtnud kindla positsiooni, nõudes valitsusvastutust vastutasuks oma toetuse eest.

Spiikri edasised sammud

Parlamendi spiiker Andreas Norlén peab nüüd otsustama järgmised sammud. Rootsi seaduste kohaselt on spiikril neli katset esitada parlamendile sobiv kandidaat. Kui ka need nurjuvad, peab riik kuulutama välja erakorralised valimised.

Norlén oli esialgu andnud Anderssonile kaks korda aega läbirääkimiste pidamiseks, esmalt 18. septembril ja uuesti 2. oktoobril. Pärast teisipäevast teadet, et valitsuse moodustamise tingimused puuduvad, otsustas spiiker hääletuse siiski läbi viia.

«See oli täiesti ootuspärane,» sõnas Andersson hääletuse järel ajakirjanikele. Ta lisas, et Rootsi parlamendis on hetkel keeruline olukord, kus ummikseisud pärsivad otsustusvõimet nii vasak-, kesk- kui ka parempoolsetes erakondades.