Rootsi on pärast Brexitit riigist välja saatnud 458 Briti kodanikku

Rootsi ametivõimud on pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist riigist sunniviisiliselt eemaldanud 458 Briti kodanikku. Juhtumid, mis hõlmavad nii pikaajalisi elanikke kui ka eakaid, on tekitanud teravat kriitikat ja sundinud valitsust olukorda ümber hindama.

Rootsi migratsiooniamet on ametlikult kinnitanud, et alates Brexiti jõustumisest on riigist välja saadetud või sunniviisiliselt eemaldatud 458 Ühendkuningriigi kodanikku. See on esimene kord, mil nende meetmete ulatus on avalikkuse ette toodud, ning see on esile kutsunud ulatusliku pahameele ametkonna jäiga suhtumise pärast Briti kodanikesse, kes on Rootsis elanud aastaid.

Paljudel juhtudel on väljasaatmist otsustatud rakendada inimeste puhul, kes olid Rootsis elanud aastakümneid. Teadete kohaselt on sunnitud riigist lahkuma ka eakad ja terviseprobleemidega inimesed, sealhulgas dementsusega patsiendid. Üks juhtum puudutab meest, kes elas Rootsis alates oma kümnendast eluaastast.

Probleemid elamisloa taotlemisel

Statistika näitab, et elamisõiguse taotluste tagasilükkamise määr on Rootsis olnud märkimisväärselt kõrgem kui mujal Euroopa Liidus. Välisministeeriumi analüüsi kohaselt on Rootsi keeldumiste protsent kolm korda kõrgem kui teistes liikmesriikides, ületades tunduvalt 3-4 protsendi suurust Euroopa Liidu keskmist. Kokku on esitatud üle 14 000 taotluse, millest ligi 4000 on saanud eitava vastuse.

Olukord on tekitanud hirmu ja segadust. Stockholmis peeti hiljuti kinni üks endine Cambridge'i ärijuht, kelle Rootsist pärit abikaasa kirjeldas olukorda kui jahti, mitte kui juriidilist protsessi. Sarnase saatusega on silmitsi ka 78-aastane lesk Joyce Thomas, kellele on antud tähtaeg riigist lahkumiseks. Kui ta nõudele ei allu, ähvardab teda sissesõidukeeld Schengeni alale.

Poliitiline surve ja reageering

Migratsiooniameti esindajad on väitnud, et nad järgivad kehtivaid seadusi ja Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist väljaastumislepingut. Ametkonna sõnul ei ole neil viiteid sellele, et Rootsi oleks tõlgendanud lepingut äärmuslikult võrreldes teiste riikidega, kuid taotlejatel on alati olnud võimalus otsuseid edasi kaevata.

Rootsi migratsiooniminister Johan Forssell on rõhutanud, et valitsus järgib reegleid, kuid on avatud olukorra hindamisele. «Suhted Ühendkuningriigiga on Rootsi jaoks väga olulised ja valitsus jätkab väljaastumislepingu korrektse rakendamise tagamist. Uurime, kas tulevikus saab rakendada täiendavaid meetmeid protsessi hõlbustamiseks,» sõnas ta.

Opositsiooniparteide esindajad on aga valitsuse tegevust kritiseerinud, nõudes oluliselt inimlikumat lähenemist. Keskpartei migratsiooniküsimuste kõneisik Niels Paarup-Petersen on lubanud, et kui tema erakond pääseb võimule, algatab ta uued seadusemuudatused, mis võimaldaksid Briti kodanikel uuesti elamisluba taotleda. «Inimlikkust on siin hädasti vaja,» märkis ta.