Rootsi õhuvägi sihib sõja korral vastulööke Venemaa tagalasse

Rootsi õhuvägi on kinnitanud uue sõjalise kontseptsiooni, mis näeb ette Venemaa-poolse rünnaku korral vastulööke sügavale vaenlase territooriumile. Strateegia keskendub JAS 39 Gripen hävitajate ja tiibrakettide kasutamisele.

Rootsi õhuväe juhtkond on korrigeerinud riigi sõjalist doktriini, liikudes puhtalt kaitsepositsioonilt üle ründavale strateegiale võimaliku Venemaa agressiooni korral. See tähendab, et rünnaku toimumisel ei piirdu Rootsi relvajõud vaid riigipiiride kaitsmisega, vaid on valmis andma vastulööke sügavale vastase territooriumile.

Carl Bergqvist, kes juhib Rootsi õhuväe õhusõja keskust, selgitas, et Venemaa ei tohiks eeldada, et Rootsi armee vastab sissetungile üksnes kaitsetegevusega. Uus sõjaline kontseptsioon näeb ette ülemineku aktiivsele ründetegevusele, kui julgeolekuolukord seda nõuab.

Võimekuse laiendamine

Selle strateegia nurgakiviks on mitmeotstarbelised hävitajad JAS 39 Gripen. Neid lennukeid hakatakse varustama Taurus KEPD tiibrakettidega, mille lennuulatus ulatub kuni 500 kilomeetrini. See võimekus on mõeldud eelkõige tugevalt kindlustatud sõjaliste objektide ja infrastruktuuri neutraliseerimiseks.

Lisaks 500-kilomeetrise lennuulatusega rakettidele kaalub Rootsi kaitsevägi pikema tegevusraadiusega relvastuse hankimist. Võrdluseks, Stockholmi ja Moskva vaheline linnulennuline distants on ligikaudu 1200 kilomeetrit.

Hajutatud õhukaitse

Kontseptsioon paneb suurt rõhku ka lennuväe ellujäämisvõimele konfliktis. Sõjaolukorras nähakse ette lennuväe hajutamist, kus hävitajate õhkutõusmiseks ja maandumiseks kasutatakse tavalisi maanteid, vähendades seeläbi vajadust suurte ja kergesti rünnatavate lennuväljade järele.

Õhukaitse terviklikuks tugevdamiseks on plaanis parandada luurevõimekust, kasutades selleks satelliite ning laialdasemalt mehitamata õhusõidukeid. See võimaldab reaalajas jälgida vastase liikumist ja planeerida täpseid vastumeetmeid.