Rootsi kinnipeetavad on Tartu vanglas rahulolematud toidunõude ja olmeoludega

Tartu vanglas karistust kandvad Rootsi kinnipeetavad on kurtnud elutingimuste, sealhulgas toidunõude ja televiisorite paigutuse üle. Vangla direktor Merle Ulst rõhutab, et kinnipeetavad peavad järgima Eesti kehtestatud reegleid.

Tartu vanglas kannab praegu karistust 41 Rootsist toodud kinnipeetavat, kes on vangla administratsioonile esitanud mitmesuguseid kaebusi. Rootslased on rahulolematust väljendanud nii toidunõude, pesemisvõimaluste kui ka televiisorite asukoha pärast kambris.

Olmetingimused ja kohanemine

Tartu vangla direktor Merle Ulst selgitas, et mõningad pinged tulenevad erinevatest vanglakultuuridest. Tema sõnul on Rootsi kinnipeetavate suhtlemisstiil otsekohesem kui Eesti vangidel, kes eelistavad sageli pikki kirjalikke pöördumisi. Vangla on siiski teinud teatud järeleandmisi, paigaldades näiteks ülemistele naridele kukkumist takistavad piirded.

Mõned erisused on juba olemas: võrreldes Eesti vangidega on rootslastel lubatud hoida kambris rohkem tehnikat, sealhulgas CD-mängijaid, ning kahese kambri puhul on võimalus kasutada kaht televiisorit. Keelebarjääri ületamiseks on vangla töötajaid inglise keeles koolitanud ja kasutatakse vajadusel tõlkeseadmeid.

Reeglid ja tulevikuplaanid

Ulst toonitas, et Eesti ja Rootsi vahelise lepingu raames kehtivad Tartu vanglas Eesti normid. „Kui kinnipeetavale tundub Eesti toidunõu harjumatu, siis paraku see nii on,“ ütles direktor.

Eesti ei otsusta Rootsi kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise üle, see pädevus jääb Rootsi vanglateenistusele. Reeglite rikkumine Tartu vanglas kandub edasi Rootsi kolleegidele, mis võib mõjutada kinnipeetavate karistusaega. Aasta lõpuks oodatakse Tartusse kuni 200 Rootsi kinnipeetavat, lõppeesmärk on mahutada kuni 600 inimest. Vangla on kinnitanud, et julgeolekuriske ei ole: terroriste ega organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid Eestisse ei saadeta.