Rootsi kiirendab kaevanduslubasid, et vähendada sõltuvust Hiinast

Rootsi valitsus tahab kuulutada kriitiliste metallide ja haruldaste muldmetallide kaevandamise riikliku julgeoleku küsimuseks. Muudatus peaks kiirendama lubade andmist ning toetama investeeringuid, kuid võib suurendada vastuolu saamidest põhjapõdrakasvatajatega.

Rootsi valitsus teatas neljapäeval, 23. juulil 2026, kavatsusest lihtsustada kaevanduslubade menetlust, et suurendada kriitiliste metallide ja haruldaste muldmetallide tootmist ning vähendada Euroopa sõltuvust Hiinast. Stockholm nimetab nende maavarade kaevandamist riikliku julgeoleku huviks.

Energeetikaministri ja asepeaministri Ebba Buschi sõnul võimaldaks uus lähenemine teha otsuseid kiiremini ning meelitada kaevandusse rohkem kapitali. «Rootsi peab saama juhtivaks kaevandusriigiks,» ütles Busch. Tema sõnul kavatseb valitsus «lubade andmise menetlusi lihtsustada, et otsused saaks teha kiiremini».

Haruldasi muldmetalle kasutatakse muu hulgas taastuvenergia seadmetes, elektriautodes, kaitsetööstuses ja arvutite tootmisel. Hiina kontrolli all on ligikaudu 70% maailma haruldaste muldmetallide kaevandamisest ja rafineerimisest. Busch nimetas Euroopa tööstuse sõltuvust Hiinast «süsteemseks riskiks» ning leidis, et Rootsi kaevandustööstuse tugevdamine võiks toetada Rootsi, Euroopa Liidu ja NATO kaitsevõimet.

Kiruna maavarad

Rootsi põhjaosas Kirunas asub Euroopa suurim rauamaakide kaevandus. Riigil on hinnanguliselt 60% Euroopa teadaolevatest rauamaagivarudest ning 2021. aasta seisuga pärines Rootsist umbes 90% kogu Euroopa rauamaagi kaevandamisest. Üle 90% riigi kaevandustest paikneb hõredalt asustatud Norrlandi piirkonnas saamimaa traditsioonilisel alal.

Kiruna lähedal asuvas Per Geijeri leiukohas on kindlaks tehtud umbes 1,2 miljardit tonni maavarasid, nende hulgas ligikaudu 2,2 miljonit tonni haruldaste muldmetallide oksiide. Kaevandusettevõte LKAB uurib leiukoha kasutamise võimalusi, kuid peab saamidele kuuluval maal kaevandamiseks vajalike lubade saamist protsessiks, mis võib kesta kümme aastat.

Valitsus kaalub lisaks riikliku investeerimisettevõtte loomist, mis aitaks strateegilisi kaevandusprojekte rahastada. Busch ütles, et riigil puuduvad praegu «konkreetsed vahendid, et targalt panustada oluliste strateegiliste projektide kiirendamisse ja investeeringute kaasamisse».

Kaevanduste laiendamine võib samal ajal teravdada suhteid saamidega, kes kardavad, et uued projektid ohustavad põhjapõdrakasvatust ja traditsioonilist eluviisi. Kiruna olemasolev kaevandus on juba sundinud linna hooneid, sealhulgas kirikut, maapinna vajumise tõttu ümber paigutama.