Rootsi, Holland, Hispaania ja Poola nõuavad Euroopalt uut plaani Vene varade kasutamiseks

Neli Euroopa Liidu liikmesriiki on pöördunud Euroopa Komisjoni poole palvega leida uusi võimalusi Venemaa külmutatud varade suunamiseks Ukraina toetuseks. Varasemad katsed vahendeid kasutusele võtta on takerdunud poliitiliste erimeelsuste taha.

Rootsi, Hollandi, Hispaania ja Poola valitsused on saatnud Euroopa Komisjonile ühiskirja, milles nõutakse uusi lahendusi Venemaa külmutatud suveräänsete varade kasutamiseks Ukraina abistamiseks. Riigid soovivad teada, millist edu on tehtud alternatiivsete õiguslike ja tehniliste mehhanismide väljatöötamisel, et muuta külmutatud vahendid kättesaadavaks.

Kokku on Euroopa Liidus külmutatud üle 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid. Suurem osa neist, ligi 190 miljardit eurot, asub Belgias asuvas väärtpaberikeskuses Euroclear. Eelmised katsed vahendeid konfiskeerida või nende intresse ulatuslikumalt kasutada on jäänud toppama poliitiliste erimeelsuste tõttu. Viimati lepiti EL-is kokku täiendava töö jätkamises 2023. aasta detsembris, kuid sellest ajast peale pole märkimisväärset edasiminekut toimunud.

Uus surve Brüsselile

«Praegu on õige aeg alustada uut diskussiooni selle üle, kuidas saame ka edaspidi kasutada külmutatud Vene varasid Ukraina ja meie kõigi hüvanguks,» ütles Rootsi välisminister Maria Malmer Stenergard. Tema sõnul on see õiglane viis tagada Ukraina suutlikkus end ja kogu Euroopat kaitsta.

Samas tunnistavad Euroopa Liidu ametnikud, et poliitiline olukord pole oluliselt muutunud võrreldes eelmise aasta lõpuga. Üks anonüümseks jäänud EL-i ametnik nentis, et ühtegi uut «maagilist» lahendust pole hetkel laual, kuid olemasolevaid õiguslikke ettepanekuid saab vajadusel kohandada, kui poliitiline tahe peaks kasvama.

Venemaa ähvardab õiguslike tagajärgedega

Venemaa on reageerinud nõudmistele teravalt. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Moskva kasutab kõiki õiguslikke võimalusi oma huvide kaitsmiseks ja kavatseb esitada nõudeid kõigi vastu, kes selliseid otsuseid langetavad. Peskovi sõnul on Venemaal olemas vastav õiguslik arsenal ning sellistel sammudel saavad olema tõsised tagajärjed.

Kuigi põhisummade kasutamine on takerdunud, on Euroopa Liit alates 2024. aastast suunanud osa külmutatud varadelt teenitud kasumist Ukraina abistamiseks. 2023. aasta detsembris otsustas Euroopa Liit külmutada need vahendid tähtajatult kuni sõja lõpuni, mis asendas varasema praktika regulaarsete pikendamiste osas.