Rohke Debelak Tallinnas: 33 aastat vabadust nõuab jätkuvat ärkamist

Tallinnas tähistati 21. augustil Eesti iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva piduliku üritusega. Kultuurikeskuses „Mere“ kõnelenud Gaute Kivistik meenutas üleminekuaja absurdsust.

Tallinna kultuurikeskuses „Mere“ toimunud Eesti iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva tähistamisel astus kõnepulti Gaute Kivistik, kes tuntud ka artistinime Rohke Debelak all. Aastapäeva kontsertõhtul peetud sõnavõtus heitis ta humoorika pilgu üleminekuaja algusaastate absurdile ja Eesti arenguteele.

Kivistik meenutas aegu, mil vabadus ei saabunud suurejooneliselt, vaid imbus Eestisse tasapisi. Ta kirjeldas defitsiidiühiskonna lõppemist, mil banaanid muutusid legendist reaalsuseks ja nõukogudeaegne plaanimajandus asendus esimese metsiku ettevõtlusega. Kõneleja sõnul ei tähendanud vabadus alguses rikkust, vaid eelkõige tarbijaks olemist.

Ettevõtlikkuse sünd ja „peadirektorid“

Kõneleja tõi esile 90ndate alguse ettevõtlusmaastiku, kus ühest vahvliküpsetajast piisas firma loomiseks. See oli aeg, mil toimus kiire kohanemine: tekkisid esimesed kioskiketi sarnased moodustised ning inimesed nimetasid end general-direktoriteks, kuigi ettevõtte vara piirdus sageli vaid paari kasutatud kodumasinaga. Samuti meenutas ta metalliäri õitseaega, mil paljud eestlased avastasid võimalusi kaupade ja isegi Nõukogude armee tehnika müümisel.

Vabadus kui pidev vastutus

Kivistik toonitas, et toona aset leidnud kiire kohanemine nõudis ohvreid ja paljud jäid uues majandusolukorras hätta. Tema hinnangul on vabadus olnud Eesti arengu oluline osa.

Kivistik lõpetas mõttekäiguga, et riigi ehitamine on jätkuv protsess.