Rohetoodete populaarsus kasvab Eestis, kuid ostuhuvi vaibub hinnasildi juures

Ettevõtjad tõdevad, et keskkonnasõbralike lahenduste vastu on huvi Eestis märgatavalt tõusnud, kuid tehinguteni jõudmist takistab klientide soovimatus lisakulu kanda. Samas sunnivad riigihangete uued nõuded ettevõtteid kestlikkuse suunas liikuma, olenemata bürokraatlikest raskustest.

27. augustil Tallinnas toimunud kestlikkuse konverentsil tõdesid tööstus- ja teenindussektori esindajad, et huvi keskkonnasõbralike lahenduste vastu on hüppeliselt kasvanud, ent ostukäitumine pole sellega sammu pidanud. Kliendid uurivad järjest aktiivsemalt rohetooteid, kuid kui selgub nende kõrgem hind, jäävad tehingud sageli katki.

Scanfil Estonia vanem jätkusuutlikkuse insener Angela Simson märkis, et kui veel viis aastat tagasi tundis rohetoodete vastu huvi vaid iga kahekümnes klient, siis praeguseks on see hulk tõusnud 10-15 kliendini 20-st. "Kõik tahavad, et oleks rohemetall või ümbertöödeldud plastist kaabel, aga maksta ei taha eriti keegi," tõdes Simson.

Teisalt on Tervise Cateringi müügijuht Kristjan Umalas näinud kestlikkuses võimalust turul eristuda. Ettevõte on läbinud keskkonnajuhtimise ISO-sertifitseerimise, mis on nõudnud märkimisväärset bürokraatiat. Umalase sõnul on investeering end äriliselt õigustanud ja loob konkurentsieelise, kuna keskkonnanõuded muutuvad riigihangetes vältimatuks.

Kinnisvarasektoris on samuti tõusutrendis LEED-sertifikaatide ja hoonete elutsükli hindamise ehk LCA taotlemine. Forus Kinnisvara jätkusuutlikkuse juht ja projektijuht Jaanika Veldre rõhutas, et kuigi riigihanked survestavad arendajaid kestlikumalt tegutsema, on sektori murekohaks pädevate ametnike nappus. Praegu napib tema sõnul kontrollijaid, kes oskaksid esitatud keskkonnamõjude hinnanguid sisuliselt analüüsida.