Roberta Metsola: Brüssel peab kliimamuutustele reageerima senisest jõulisemalt

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola nentis, et möödunud suve katastroofilised ilmastikuolud nõuavad Euroopa Liidult senisest palju sihikindlamat valmisolekut. Metsola sõnul peab kliimamuutustega kohanemine peegelduma ka liidu tulevases eelarvepoliitikas.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola rõhutas teisipäeval Brüsselis antud intervjuus, et Euroopa Liit seisab silmitsi vajadusega senist kliimapoliitikat kiiremas korras täiendada. Tema hinnangul on möödunud suvi, mida iseloomustasid ulatuslikud kuumalained, metsapõlengud ja üleujutused, paljastanud valusa tõsiasja: Euroopa taristu ja ühiskond pole äärmuslike ilmastikunähtustega toimetulekuks piisavalt valmis.

Kliimamuutused ja eelarve

Metsola sõnul tuleks algaval poliitilisel hooajal seda teemat laiemalt käsitleda. Ta ootab, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen käsitleb kolmapäevases liidu olukorra kõnes (State of the Union) kliimaga seotud väljakutseid senisest märksa tõsisemalt.

«Me ei saa lasta talvel mööduda ilma, et valmistuksime järgmiseks suveks. See on arusaam, mis on nüüdseks tekkinud,» ütles Metsola. Parlamendi presidendi sõnul ei piisa enam ainult retoorikast, vaid teema peab jõudma otse Euroopa Liidu pikaajalise eelarve, ehk mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) koostamisse.

Liikmesriikidelt laekub üha rohkem abipalveid kliimakatastroofide tagajärgede leevendamiseks, mis tähendab, et eelarvet tuleb hakata ümber kujundama vastavalt uutele vajadustele. Metsola märkis, et kui varem kiputi majandust ja keskkonnahoidu käsitlema eraldiseisvate, sageli vastanduvate teemadena, siis nüüdseks on selge, et need valdkonnad peavad käima käsikäes.

Fookus ka konkurentsivõimel

Lisaks kliimale eeldab Metsola, et von der Leyeni kõne keskendub Euroopa konkurentsivõimele, elukallidusele ja julgeolekuküsimustele, sealhulgas rändele. Metsola hinnangul ei ole konkurentsivõime ja kliimameetmed omavahel vastuolus, vaid moodustavad ühe terviku, mis on vajalik Euroopa pikaajalise stabiilsuse tagamiseks.

Ehkki Metsola ei nõudnud eraldi uusi, veel karmimaid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, rõhutas ta, et senine «tark» lähenemine on Euroopa majanduse ja keskkonna huvides ühendada need eesmärgid ühtseks strateegiaks.