RKIKi juht: Eesti ei tarninud Ukrainale kvaliteedinõuetele mittevastavat laskemoona

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) keeldus vastu võtmast ebakvaliteetset laskemoona, mis ei vastanud sõjalistele nõuetele. Keskuse peadirektor Elmar Vaher kinnitas, et tehing on probleemne ning varasemad puudused hangete dokumentatsioonis on suures osas parandatud.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) jättis vastu võtmata laskemoona, mis ei vastanud kvaliteedinõuetele ning oli seega Ukrainasse saatmiseks kõlbmatu, kinnitas keskuse peadirektor Elmar Vaher Vikerraadio saates „Uudis+“.

Kõnealune hange on seotud Itaalia ettevõttega, kes on laskemoona tootnud Indias. Keskus tegeleb lepingu küsimustega, kuna tarnija ei ole suutnud tagada tellitud toodangu nõuetekohast kvaliteeti ja toimivust. Vaheri sõnul on Eesti riigil põhimõtteline seisukoht mitte lähetada Ukrainasse relvastust, mis on kasutuskõlbmatu või ei vasta seatud standarditele.

Auditi soovituste elluviimine

Riigikontroll on RKIKi tegevust vaadelnud ning viidanud probleemidele hangete läbipaistvuses ja dokumenteerimises. Vaheri sõnul on keskus asunud parandusettepanekuid ellu viima. Uute meetmete seas on otsustusprotsesside fikseerimine mitme vastutava töötaja kontrolli all ning turu-uuringute põhjalikum dokumenteerimine.

Keskus haldab aastas suurt hulka ostutehinguid. Suuremad hanked, mis ületavad 250 000 eurot, läbivad keskuse juhi sõnul range otsustusprotsessi. Lepingute ettevalmistamisel kaasatakse vajadusel kaitseväe eksperte ja õigusnõustajaid, kuid lõpliku rohelise tule annab kaitseministeeriumi otsustuskoosolek.

Vaher rõhutas, et relvastuse ja laskemoona hankimine on keeruline protsess, kus tuleb tasakaalustada vajadus kiiruse järele ja turvalisuse tagamine. Vaatamata rangetele kontrollimehhanismidele, nagu riigisaladuse loa nõue ja turu-uuringud, ei saa välistada vaidlusi või ootamatusi tarneahelates, mistõttu on juriidiline vaidlus vahel vältimatu osa riigikaitselisest tegevusest.