RKIK-i ja Dataseli vaidlus Šveitsis toob riigile sadadesse tuhandetesse ulatuvad kohtukulud

Riigi kaitseinvesteeringute keskus on Šveitsi arbitraažikohtus vaidlustes Itaalias registreeritud ettevõttega Datasel, mis on seotud Ukrainale suunatud relvahanketega. Protsessiga kaasnevad kohtukulud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) peab Šveitsi arbitraažikohtus mahukat vaidlust Itaalias registreeritud ettevõttega Datasel, mis on toonud Eesti riigile märkimisväärseid kohtukulusid. Tegemist on ühega mitmest õiguslikust konfliktist, mis puudutavad Ukrainale relvastuse ja laskemoona soetamiseks sõlmitud lepingute täitmist.

Vandeadvokaat Paul Keres selgitas, et selliste rahvusvaheliste vaidluste kulud on kõrged, kuna hõlmavad tasusid nii kohtunikele, ekspertidele kui ka advokaatidele. Need kulud jäävad lõpuks täies mahus kaotaja kanda. Arbitraažimenetluse korraldamiseks on vajalikud ettemaksed, mis ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse, ja lõplik arve sõltub menetluse keerukusest.

Vaidlused Ukrainale suunatud hangetes

RKIK on sõlminud kokku 27 lepingut relvastuse ja laskemoona ostmiseks, et toetada Ukraina kaitsevõimet. Nendest on seitse lepingut üles öeldud ning viis neist on jõudnud kohtuvaidlusteni. Lisaks Šveitsis toimuvale arbitraažile on riik pöördunud ühe ühislepingu osas Harju maakohtusse. Kohtuasjade alla kuuluvate lepingute kogusumma küündib 59,8 miljoni euroni.

Dataseli ja RKIK-i vahelised vaidlused toimuvad rahvusvahelise kaubanduskoja (ICC) reeglite kohaselt. Kuigi Datasel on ametlikult registreeritud Itaalias, kuuluvad ettevõtte omanikud India kodakondsusesse. Keres märkis, et kui lepingus puudub konkreetne kokkulepe vaidluste lahendamise koha osas, võib ettevõtte omanikeringi ja registrijärgse asukoha erinevus tekitada õiguslikku ebaselgust ning menetluse keerulisemaks muuta.

Arbitraaži eelised

Eestis on arbitraažimenetlus endiselt haruldasem kui mõnedes teistes demokraatlikes riikides, kuid selle populaarsus kasvab. Arbitraažikohtu peamiste eelistena tõi Keres välja menetluse kiiruse ja võimaluse kaasata spetsiifiliste teadmistega kohtunikke. Samuti on vahekohtu protsessid üldjuhul konfidentsiaalsed.

ICC süsteemis toimuvatel menetlustel on lisaks tugev järelevalve, mis peab tagama tehtud lahendite põhjendatuse ja loogilisuse. Arbitraažikohtu otsus on juriidiliselt sama siduv ja täitmisele kuuluv kui tavalise kohtu oma, mistõttu ei erine selle lõpplahendi kaalukus riiklike kohtute otsustest.