Rikkuse maksustamine asemel tööd koormav Eesti fiskaal

Kerly Randlane argumenteerib, et Eesti maksusüsteem koormab eelkõige tööd ja tarbimist, samas kui kogunenud rikkus jääb maksustamata. Astmelise tulumaksu arutelu tema arvates keskendub vale probleemile ja ei lahenda põhilist ebavõrdsust.

Eesti maksusüsteem on jäänud muutumisele vaatamata kontsentrituks tööjõu ja tarbimise maksustamisele, pidades selle aluseks püsivat struktuuri, mis ei kajasta kaasaegse majanduse reaalsusi. Samal ajal kui palgakasijate ja ettevõtjate käest võetakse maksudes märkimisväärne osa, jääb ajaliste aastate jooksul kogunenud varandus suurelt jaolt väljapoole tulubaasi. See asümmeetria loob olukorra, kus rahalised ressursid pole võrdselt jagatud majanduses.

Jätkuvad arutelud astmelise tulumaksuga katavad osalt tegeliku probleemi – see lähenemisviis tabab peamiselt keskklassi kuuluvaid töötajaid, kes ei ole rikkuse kuhjumise tegelikud õppejõud. Kerly Randlane väidab, et selline poliitika ei vähenda sisuliselt ebavõrdsust ega lange raskust neilt, kes seda kõige rohkem kannavad. Astmeline tulumaks võib leevitada mõningaid sümptomaatilisi probleeme, kuid jätab struktuursed puudujäägid käsitlemata.

Majanduspoliitika peaks suunama oma tähelepanu kogunenud varandusele ja selle maksustamisele, mitte ainult jooksva sissetuleku koormusele. Muudatused peaksid olema suunatud sellele, et vähendada tööjõu maksustamise survet ja luua õiglasem fiskaalstruktuur, mis arvestaks nii päevapalgasaajate kui ka pikema aja jooksul rikkust kogunud isikute võimalustega. Ilma strukturaalsetel muudatusteta jääb maksusüsteem ebaproportsionaalse koormuse all kannatavate rühmade aitamata.