Riiklikult toetatud häkkerid ründasid Brüsselis EL-i tippametnikke

Euroopa Liidu küberkaitseüksuse sisemine dokument kinnitab, et välisriikide luureteenistused on võtnud sihikule kõrgemate ametnike sidevahendid. See on esimene ametlik kinnitus, mis seob taolised küberrünnakud otseselt võõrriikide huvidega.

Brüsselis tegutsev Euroopa Liidu küberkaitseüksus on oma hiljutises aruandes kinnitanud, et välisriikide hallatavad rühmitused on võtnud sihilikult fookusesse liidu tippametnike sidevahendid. Sisemine dokument, mida esitleti juulis liikmesriikide esindajatele, loetleb konto ülevõtmise katseid üheks kõige kriitilisemaks julgeolekuohuks käesoleval aastal.

Tegemist on esimese korraga, kui Euroopa Liidu asutus seostab selliseid küberoperatsioone ametlikult mõne võõrriigi valitsusega. Aruandes kirjeldatakse rünnakuid kui riiklikult toetatud "odavõngitsemist" (spearphishing), kus häkkerid kasutavad sotsiaalse manipulatsiooni tehnikaid. Sihtmärkidele saadetakse isikustatud sõnumeid, mille eesmärk on meelitada neid avama pahatahtlikke linke või manuseid.

Juba märtsis hoiatasid vähemalt viie riigi küberkaitse- ja luureasutused käimasolevatest kampaaniatest, mis on suunatud just WhatsAppi ja Signali platvormidele. Saksamaa ametkonnad täheldasid toona, et rünnakute fookuses on poliitikud, sõjaväelased, diplomaadid ning uurivad ajakirjanikud. Hollandi luureteenistused viitasid toona selgelt Venemaale kui rünnakute võimalikule allikale.

Ründajate üheks meetodiks on olnud võltsitud Signali klienditoe vestlusrobotite loomine. Nende abil on üritatud kasutajatelt välja petta kinnituskoode, mis annaks häkkeritele täieliku kontrolli konto üle ja võimaldaks ligipääsu grupivestlustele.

Euroopa Liidu asutused on tänavu registreerinud kaheksa märkimisväärset turvaintsidenti. Küberkaitseüksus tõdes aruandes, et liidu institutsioonide killustatus on takistuseks: erinevad üksused kasutavad erinevaid tehnilisi lahendusi, mistõttu puudub ühtne ja turvaline süsteem salastatud dokumentide vahetamiseks.