Riik maksab endiste ja praeguste riigipeade kaasadele esindustasu tuhandeid eurosid kuus

Praegu makstakse esindustasu Sirje Karisele, Rene Maksimovskile ja Ieva Ilvesele, Ingrid Rüütel saab toitjakaotuspensioni summas üle 3800 euro kuus. Ieva Ilves selgitas, miks ta esindustasu vastu võtab.

Endiste Eesti riigipeade abikaasade esindustasud ja hüvitised ulatuvad tänavu tuhandete eurodeni kuus. Kõige suurem summa, 3840 eurot kuus, läheb Ingrid Rüütlile, kelle abikaasa Arnold Rüütel on lahkunud. Tema saab toitjakaotuspensioni.

Seaduse järgi on riigipea abikaasal õigus saada ametiajal esindustasu 30 protsenti presidendi ametipalgast, pärast ametivolituste lõppu 20 protsenti. Praeguste palgamäärade juures teeb see ametiajal 3071,91 eurot ja pärast ametiaja lõppu 2047,94 eurot kuus.

Praegu saavad esindustasu president Alar Karise abikaasa Sirje Karis, president Kersti Kaljulaiu kaasa Rene Maksimovski ning president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Ieva Ilves. Presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk ütles seda ERRile.

Evelin Ilves, Toomas Hendrik Ilvese endine abikaasa, hüvesid ei saa. Lauri Madise loobus septembri lõpus kõigist hüvedest ajaks, mil ta töötab kohtunikuna.

Ingrid Rüütel saab seaduse alusel toitjakaotuspensioni, mis moodustab 75 protsenti poole presidendi ametipalgast ehk 3839,89 eurot kuus. Lisaks pikendas valitsus 2025. aasta korraldusega tema õigust kasutada riigi kulul ametiautot ja sellega seotud teenuseid. Samuti katab riik tema elukoha korrashoiuga seotud mõistlikud kulud.

Ieva Ilves selgitab esindustasu

Ieva Ilves on Toomas Hendrik Ilvesega abielus, kuid paar ei ela koos alates 2023. aastast. Juriidiliselt ei ole abielu veel lahutatud, mistõttu saab ta esindustasu. Tema sõnul on see 25 protsenti riigipea palgast ning summa sõltub presidendi sissetulekust, mis on seotud Eesti keskmise palga iga-aastase hindamisega.

«Minu arvates on see tasu õiglane, kuna see toetab rolli kandmist ka pärast ametiaja lõppu. Pean seda mõistlikuks,» ütles Ilves.

Ilves oli presidendi kaasa üheksa kuud, 2. jaanuarist 10. oktoobrini 2016, enne kui presidendiks sai Kersti Kaljulaid. Ta kirjeldas seda aega kui väga väljakutsete rohket. Tema sõnul jätkas ta tööd kaitsevaldkonnas, sest presidendi ametiaeg oli jäänud alla aasta. Ilves ütles, et ei saanud esindustasu täies mahus ning loobus püsivast igakuisest abikaasatoetusest, kuna töötas osalise koormusega Lätis.

Ta ütles, et kriitikat kuulis palju, sealhulgas väiteid, et abiellus majanduslikel põhjustel. «Ei ole võimalik iga arvamusega nõustuda,» märkis Ilves.

Ilves lisas, et on digitehnoloogia valdkonnas töötades Eestiga seotud ning külastas hiljuti Pärnut. Tal on kahe nädala pärast kavas osaleda digitippkohtumisel Tallinnas.