Riik kärbib raamatukogude raamatuostutoetust, Tallinn kritiseerib rahastussüsteemi

Riik vähendab järgmiseks aastaks raamatukogudele eraldatavat toetust 100 000 euro võrra, mis paratamatult sunnib asutusi oste piirama. Tallinna linn nimetab riiklikku rahastamismudelit ebaõiglaseks, kuna Tallinnale rakendub madalam koefitsient kui teistele omavalitsustele.

Eesti raamatukogud seisavad silmitsi eelarvekärbetega, kuna riik plaanib järgmisel aastal vähendada teavikute soetamiseks mõeldud toetust 100 000 euro võrra. See otsus mõjutab vahetult raamatukogude võimekust hankida uut kirjandust, seda ajal, mil lugejate huvi raamatukogude vastu on jätkuvalt tõusuteel.

Tallinna Südalinna raamatukogu juhataja Tiina Põldmaa sõnul on raamatukogud muutunud keerulistel aegadel inimestele oluliseks toetuspunktiks, kus lugejad eelistavad ostmise asemel laenutamist. Menukamate teoste puhul on järjekorrad raamatukogudes muutunud väga pikaks, ulatudes kohati saja inimeseni. Eelarvekärbe aga raskendab populaarsete raamatute lisatiraažide soetamist.

Rahastamise vaidlusküsimused

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm rõhutas, et rahvaraamatukogud on kohalike omavalitsuste haldusalas ning vajadusel peavad juhid tegema strateegilisi valikuid, vähendades näiteks teoste valikut või optimeerides eksemplaride arvu. Ministeerium loodab olukorra paranemist alates 2028. aastast, mil raamatukogude ühine andmekogu on plaanide kohaselt täisvõimsusel tööle hakanud.

Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmm (KE) avaldas riigi otsuse suhtes teravat vastuseisu. Ta märkis, et Tallinn panustab omalt poolt tänavu 445 000 eurot, et puudujääki katta, kuid riiklik süsteem on jätkuvalt diskrimineeriv. Haukanõmme sõnul rakendatakse Tallinnale ainsana 0,6-kordset koefitsienti, mis tähendab, et iga euro kohta, mille teised vallad saavad, peab pealinn leppima 0,6 euroga. Sellise arvestuse tõttu on Tallinna toetus jäänud väiksemaks kui teistel omavalitsustel, kuna reaalselt laekus 380 000 eurot soovitud 650 000 euro asemel.