Riik hakkab tuuleparkide lubamisel omavalitsusi kuni viie miljoni eurose preemiaga toetama

Kliimaministeerium on välja töötanud toetusmeetme, millega makstakse tuuleparkide arendamisele rohelist tuld näitavatele kohalikele omavalitsustele preemiat. Meetme eesmärk on kiirendada tuuleenergia arendusi ja motiveerida valdasid planeeringuid kiiremini menetlema.

Kliimaministeerium plaanib käivitada uue toetusmeetme nimega "Tuulehoo preemia", millega riik kompenseerib kohalikele omavalitsustele tuuleparkide rajamisega seotud bürokraatlikke ja planeerimisprotsesse. Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo saatis vastava määruse eelnõu kooskõlastusringile, et kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist.

Toetus on kavandatud summas kuni viis miljonit eurot ühe omavalitsuse kohta. Raha eraldatakse kahes jaos: esimene osa laekub omavalitsuse kassasse pärast planeeringu kehtestamist ning teine osa siis, kui tuulikutele on väljastatud ehitusload. Toetuse saamiseks peab kehtestatud planeering hõlmama vähemalt viit tuulikut.

Raha kohaliku elu edendamiseks

Ministeeriumi plaani kohaselt peab omavalitsus toetuse kasutama kogukonna elukvaliteedi parandamiseks. Lubatud investeeringute hulka kuuluvad näiteks koolide renoveerimine, kergliiklusteede rajamine, kriisivalmiduse tõstmine või kohaliku energia tootmise ja salvestamise võimekuse arendamine. Kogu meetme maht aastateks 2027-2028 on vähemalt 12 miljonit eurot ning see finantseeritakse riigieelarvest ja CO-kvootide müügist.

Oluline on rõhutada, et "Tuulehoo preemia" ei tähenda automaatset rohelist tuld igale projektile. Omavalitsused peavad endiselt läbi viima kõik vajalikud uuringud ja keskkonnamõjude hindamised ning kaasama kohalikke elanikke. Tegemist on lisastiimuliga, mitte tuulikutasu asendajaga. Kui tuulikutasu tagab pikaajalise tulu kogu pargi tööea vältel, siis uus preemia aitab omavalitsustel tulu teenida juba projekti arendamise varajases faasis.

Strateegiline vajadus energiajulgeolekuks

Minister Keldo sõnul on maismaatuuleenergia üks soodsamaid viise elektri tootmiseks, mis aitab hoida elektrihinda madalamana ning vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Tema hinnangul on taastuvenergia arendamine strateegiline prioriteet, mistõttu riik ei saa lubada, et protsessid takerdutakse bürokraatia taha. Eesmärk on luua koostöömudel, kus kohalik kogukond tunneb vahetut kasu oma elukeskkonda planeeritavatest muudatustest.