Riigivõlakirjad võivad anda paremaid tulusid kui eraettevõtete paigutused

Võlakirjaturul on riigivõlakirjad muutunud järjest populaarsemaks investorite hulgas, kuna kõrged kupongiintressid pakuvad atraktiivseid tuluvoogusid. Coop Panga finantsjuht Paavo Truu selgitab, et investorid peaksid valides võlakirju hoolikalt jälgima nende hinda ja seda, kuidas see mõjutab nende sissetulekueesmärke.

Riigiveoskondade võlakirjad on viimase aja jooksul muutunud üha atraktiivsemaks investorite jaoks, kes otsivad stabiilset rahavoogu. Võlakirjade nõudlus ulatub esmase emissiooni faasitagasi ka järelturule, kus kõrge intressikuluga paigutused meelitavad rahaotsijaid.

Coop Panka finantsjuhi Paavo Truu sõnul on riigivõlakirjade puhul oluline mõista, et parem intressimäär ei tähenda alati paremaid kogutulusid. Investori kogunakasum sõltub oluliselt sellest, millist hinda ta võlakirja eest maksab. Kui võlakiri on järelturul kallinud, võib selle sisseostetud hind olulisel määral vähendada investori efektiivset tulumäära.

Finantsjuht rõhutab, et investorid peaksid oma otsuste tegemisel käsitlema võlakirju holistlikult. Tuleb hinnata mitte ainult nominaalset kupongiintressinormi, vaid ka võlakirja jooksev tootlus ehk yield-to-maturity, mis arvestab ostetud hinna ja tähtajani teenitava intresside summaga. Eraettevõtete emiteeritud võlakirjadega võrreldes võivad riigivõlakirjad pakkuda paremat riskitasandist, kuna riigi krediidiriski peetakse üldiselt madalamaks.

Rahavoogu otsivad investorid peaksid seega võlakirjade valimisele lähenema süstemaatiliselt, arvestades nii kupongiintresse, järelikke riske kui ka maksunõudeid. Riigivõlakirjad võivad anda paremat pikaajalist tulumäära võrreldes eraettevõtete paigutustega, eriti kui investori riskitaluvus on madalam.