Riigistamine ei lahenda gümnaasiumi probleeme

Rando Kuustik analüüsib riigi plaane gümnaasiumide ülevõtmiseks ning hoiatab, et formaalsed muudatused ei lahenda tegelikke haridusprobleeme. Ekspert väidab, et riik peab esmalt tõestama oma võimet koolis tegutseda, mitte ainult päästpoliitkat muuta.

Haridusreformi umber käimasolev arutelu riigistamise teemal toob esile kriitilise küsimuse: kas haldusliku ümberkorraldamise kaudu saab lahendada strukturaalsed probleemid? Rando Kuustik küsib oma arvamustekstis, kas riigil on piisavalt kompetentsi ja tahet gümnaasiumidesse tegelikult paremat õpikeskkonda luua.

Espert märgib, et Eesti kontekstis on ristantud mitmed projektid, kus formaalse reformi taga ei järgnenenud tegelik muutus. Pressiteated ja otsused kirjutamisele pääsevad, kuid praktikas jääb kool sageli endiselt sama seisuga. See nähtus on avalikus sektoris korduv mustrik, kus nähtav muutus valdavalt kätkeb sügavamaid probleeme.

Kuustik rõhutab, et enne gümnaasiumide riigistamist peab riigiadministratsioon demonstreerima oma võimet haridusasutuste juhtamisel. Tõelatest vajadustest, paremastest õpetajatest, modernsest õppematerjalist ja toetavast keskkonnast, hoiduvad reformid, mis keskenduvad vaid haldusjärjekorrale.

Arvamuslugu käsitleb laiemalt Eesti haridussüsteemi valupunkte ja küsib, kas süsteemne muutus saavutatakse administratiivse ümberorganiseerimisega. Kuustiku sõnul vajab reaalne muutus poliitilise tahet rohkem kui uut juhtimisstruktuuri.