Riigikoolide õpetajate palgaläbirääkimised on jõudnud patiseisu

Haridus- ja teadusministeerium peab riigikoolide õpetajate palgasoovi tulevaks aastaks eelarvevahendeid arvestades liiga kõrgeks. Osapooled jätkavad läbirääkimisi novembris, et leida lahendus palgatasemele ja töökoormuse hindamisele.

Riigikoolide õpetajaid esindav uus liit soovib järgmiseks aastaks palgatõusu, kuid haridusministeerium peab ootusi praeguste eelarvevõimaluste juures liiga optimistlikeks. Möödunud nädalal alanud kollektiivlepingu läbirääkimistel kohtusid haridus- ja teadusministeeriumi esindajad äsja loodud Riigi Üldhariduskoolide Haridustöötajate Liiduga. Arutelude keskmes on õpetajate töötasu, mille osas näevad osapooled hetkel vastakaid vaatenurki.

Haridusminister Kristina Kallas juhitav ministeerium peab ametiühingu soovi viia õpetajate alampalk Eesti prognoositava keskmise palgatasemeni eelarvevahendeid arvestades ebareaalseks. Ministeeriumi riigikoolide osakonna juhataja Raino Liblik märkis, et läbirääkimiste esimene kohtumine oli alles alguspunkt.

«Kindlasti me arutame, millised on meie võimalused. Aga hetkel, mis oli siis haridustöötajate liidu ettepanek, see oli ettepanek ikkagi märkimisväärselt kõrgem varasemaga võrreldes. See ei ole meie jaoks realistlik,» sõnas Liblik.

Palgalõhe ja töökoormus

Riigi Üldhariduskoolide Haridustöötajate Liidu esimees Kristjan Rühl tõi läbirääkimistel välja ohu, et riigikoolide õpetajad võivad jääda palgasüsteemis kaotajaks. Kohalikes omavalitsustes on levinud praktika maksta õpetajatele täiendavat palgatoetust, mis jääb vahemikku 50-150 eurot, ent riigikoolid sellist lisarahastust ei oma.

«Juhtisime tähelepanu, et riigikoolide õpetajad ei jääks nii-öelda tagaajaja rolli selles palgasüsteemis,» ütles Rühl. Ta rõhutas, et väikese õpilaste arvuga koolide õpetajad ei tohi kannatada süsteemi tõttu, kus palgaarvestuses võidakse arvesse võtta vaid õpilaste arvu.

Liblik toonitas seevastu, et klassi suurus mõjutab otseselt töökoormust, viidates erinevusele 18 ja 36 õpilasega klasside õpetamises. Riigi Üldhariduskoolide Haridustöötajate Liit asutati eesmärgiga koondada riigikoolide töötajad ja anda neile läbirääkimistel oma hääl, kuna varasemalt on piirkondlikud liidud pidanud läbirääkimisi peamiselt omavalitsustega. Osapooled jätkavad läbirääkimisi novembris.