Riigikontroll: Tallinnas tuvastatud kaitseministeeriumi finantssegadus kasvatab riigi riske

Riigikontrolli värske audit paljastab kaitseministeeriumi haldusalas süsteemse suutmatuse riigivara korrektselt hallata, tuues esile 1,2 miljardi euro ulatuses kajastamata varusid. Korralagedus lepingute halduses ja raamatupidamises on loonud olukorra, kus maksumaksja raha võib sattuda väärkasutuse ohvriks.

Riigikontrolli 2025. aasta majandusaasta audit paljastas Tallinnas asuvas kaitseministeeriumi haldusalas süsteemse suutmatuse rahalisi vahendeid ja materiaalseid varusid korrektselt hallata. Auditeerimise käigus ilmnes, et kaitseväe ning riigi kaitseinvesteeringute keskuse tegevus on tekitanud riigieelarvele märkimisväärseid finantsriske, mille suurusjärk ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse. Tuvastatud puudused ulatuvad lepingute haldamisest kuni varude arvestuseni, mis on jäänud vajaliku põhjalikkuseta.

Riigikontrolör Janar Holm rõhutas, et tuvastatud vead ei ole pelgalt tehnilised, vaid loovad soodsa pinnase kuritarvitusteks. „Tuvastatud probleemid ei ole tehnilised, vaid neil on elulised tagajärjed, andes süsteemi sattuvale asjatundmatusele või pahatahtlikkusele lihtsa võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks,“ nentis ta.

Miljardilised puudujäägid raamatupidamises

Audit tõi välja, et kaitseotstarbeliste varude saldo õigsuse osas on tehtud märkus 1,2 miljardi euro ulatuses. Kaitseväe puuduliku arvestuse tõttu puudub selgus, millised varad on bilansis kajastatud ja millised mitte. Lisaks on kaitsevägi tagantjärele suurendanud varude mahtu ligi 100 miljoni euro võrra, suutmata seejuures selgitada, milliseid kaupu ja millises mahus tegelikult arvele võeti. See on vastuolus raamatupidamise seadusega, mis nõuab iga kande puhul selget alusdokumentatsiooni.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus on sattunud raskustesse tarnijatega, kellele on tehtud 72,1 miljoni euro väärtuses ettemakseid, millest 71,6 miljoni euro osas esineb probleeme või vaidlusi. Ühe konkreetse tarnijaga, kellele maksti ettemaksuna 59,8 miljonit eurot, pole kaup kohale jõudnud ning keskus on pöördunud kohtusse. Riigikontrolli hinnangul on vahendamise riskid muutumas otsesteks riigieelarvelisteks kohustusteks, mis võivad ulatuda 70 miljoni euroni.

Puudused sisekontrollis ja juhtimises

Ministeerium ise on rikkunud raamatupidamise üldeeskirja, kehtestades omavoliliselt erandeid, millega osa varudest bilansist välja jäeti. Dokumentatsioon on puudulik: paljud lepingud on allkirjastamata või puuduvad nende allkirjastajatel volitused. See tähendab, et sageli pole võimalik kindlaks teha, millise lepingu alusel kaup saadi või kas see üldse kohale jõudis.

Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk on varasemalt märkinud, et ministeerium on koostanud tegevuskava puuduste likvideerimiseks. Kuusk on väitnud, et keskendub tulevikku vaatamisele, mitte minevikus tehtud vigadele, mistõttu ta ei näe põhjust oma ametikohalt lahkuda.