Riigikontroll: Tallinnas asuv kaitseministeerium maadleb jätkuvalt suurte puudujääkidega

Riigikontrolli värske audit tõi teist aastat järjest päevavalgele süsteemsed probleemid kaitseministeeriumi ja kaitseväe finantsjuhtimises. Ametkondade vastutajad on lubanud protsesse korrastada, kuid ametist lahkumise vajadust ei nähta.

Riigikontrolli äsja avaldatud auditi tulemused on taas heitnud varju kaitseministeeriumi ning selle haldusala asutuste, sealhulgas kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) majandustegevusele. Kontrollorgan tuvastas vigu nii kaupade soetamise vormistamises, varude kajastamises kui ka ettemaksete haldamises, mis korduvad sarnaselt eelmise aasta tähelepanekutele.

Eelarveväliste kohustuste risk

Auditi üheks kriitilisemaks leiuks on asjaolu, et kaitseministeerium on võtnud endale rahalisi kohustusi, milleks riigieelarves katet pole. Riigikontrolli hinnangul võib riik olla sunnitud tasuma täiendavad 70 miljonit eurot seoses ühe tarnija altminekuga, mille üle käib hetkel kohtuvaidlus. Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk selgitas, et tegemist on võimaliku riskiga, mille realiseerumist ei ole veel kindlalt ette näha.

Selle peale reageeris teravalt riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, kes süüdistas ministeeriumi avalikus valetamise-süüdistuses. Tema sõnul oli ministeerium varem andnud lubaduse taolisi eelarveväliseid kohustusi enam mitte võtta. Kuusk jäi oma positsioonile, nentides, et tegemist on probleemiga, mida asutakse koheselt lahendama.

Segadused miljonitega

Finantsjuhtimise puudujäägid ulatuvad ka pikaajalistesse ettemaksetesse. Auditist selgus, et üks tarnija on hoidnud enda kontol 9,6 miljonit eurot ettemaksuna juba 2018. aastast, toimides sisuliselt intressivaba laenuna maksumaksja arvelt. RKIK, mida juhib Elmar Vaher, ei ole nende aastate jooksul kasutanud võimalust ettemaksu tasaarveldamiseks uute tellimustega.

Vaher ise nimetas auditist välja tulnud dokumentide puudulikkust ja allkirjade puudumist «pisikeseks lohakuseks», eitades korruptsiooniohtu. Ta rõhutas, et riigikontrolli etteheited puudutavad peamiselt paberimajanduse ebakorrektset vormistamist, mitte raha kadumist. Kaitseväe logistikaosakonna ülem kolonel Valdo Veski tõi omakorda välja, et kaitseväe raamatupidamises on tekkinud 1,2 miljardi euro suurune auk, mis on tingitud 2025. aastal lõppevast erandist, mil varustuse rahalist väärtust ei pidanud varadele külge märkima.

Kaitseminister Hanno Pevkur auditi tulemusi avalikult kommenteerinud ei ole. Kantsler Kuusk kinnitas, et vastutus finantsasjade eest lasub kantsleril, kuid tagasiastumiseks ta põhjust ei näe.