Riigikontroll: Eesti põhjavee seire ei peegelda tegelikku reostusolukorda

Riigikontrolli audit näitab, et põhjavee riiklik seire on lünklik ega anna usaldusväärset pilti tegelikust seisundist: katsepunktid asuvad kohati valel sügavusel ja proovid võetakse ajal, mil nitraatide sisaldus on madalaimal tasemel. Kliimaministeeriumi hinnangud põhjaveekogumite seisundi kohta ei pruugi seetõttu vastata tegelikkusele. Kui olukord ei parane, ootab Eestit ELi rikkumismenetlus ja rahatrahv.

Eesti põhjavee seire on nii katvuse kui kvaliteedi poolest puudulik ega anna usaldusväärset pilti sellest, kui palju põllumajanduslikud väetised tegelikult põhjavett reostab, nii järeldab Riigikontroll hiljuti valminud auditist.

Mis läks valesti

Riikliku seirevõrgustiku katsepunktid paiknevad osaliselt kohtades või sügavustel, kus põllumajanduslik reostus ei kajastu. Proove võetakse valdavalt perioodidel, mil nitraatide sisaldus on madalaim, ning osa hindamiseks vajalikke andmeid puudub sootuks. Tagajärg: Kliimaministeeriumi ametlikud hinnangud põhjaveekogumite seisundi kohta ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda.

Põhjavee nitraatide sisaldus kasvab paljudes Eesti piirkondades. Elanikud on kodukaevudest leidnud märkimisväärselt nitraate ning ka riikliku seire tulemused näitavad nitraatide taseme tõusu.

Väetised ja subsiidiumid

Kehtivad väetisenõuded ei piira toitainete sattumist põhja- ja pinnavette piisavalt. Reeglid lubavad väetada planeeritud saagi järgi, kui tegelik saak jääb oodatust väiksemaks, imenduvad liigväetised pinnasesse ja uhutakse sealt põhjavette.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium maksis aastatel 2018-2024 põllumajandussubsiidiume kokku 366 miljonit eurot, mille üks eesmärk pidi olema veekaitse. Ometi ei ole ministeerium hinnanud, mil määral need toetused tegelikult põhjavee kaitset mõjutavad. Samuti puudub ministeeriumil ülevaade selle kohta, kui palju ning milliseid väetisi, taimekaitsevahendeid ja sõnnikut põldude kaupa kasutatakse, sellele juhtis Riigikontroll tähelepanu juba kaheksa aasta eest.

ELi tähtaeg läheneb

ELi nõuete kohaselt tuleb kõik 31 Eesti põhjaveekogumit viia hea seisundisse hiljemalt 2027. aastaks. Seda tähtaega Eesti ei täida. Kliimaministeerium peab EL-ile põhjavee seisundi kohta aruande esitama iga kuue aasta tagant; järgmine keemilist ja kvantitatiivset seisundit käsitlev ülevaade tuleb valmis saada 2026. aasta lõpuks.

Kui Eesti ei suuda olukorda parandada ega põhjavee tegelikku seisundit usaldusväärselt tõendada, võib halvimal juhul järgneda ELi rikkumismenetlus ja trahv.

Riigikontrolli soovitused

Riigikontroll soovitab infrastruktuuri ministrile seirevõrgustiku ümber korraldada, hinnata veekaitset mõjutavaid meetmeid ning muuta väetiste kasutamise eeskirju nii, et toitainete leostumise risk väheneks. Regionaal- ja põllumajandusministrile soovitab Riigikontroll hinnata põllumajandussubsiidiumide mõju põhjaveele ning luua süsteemne melioratsioonitööde seire.

Minister nõustus melioratsioonitööde seire loomisega, kuid jättis selgitamata, kas ja kuidas toimub subsiidiumide mõju hindamine põhjaveele.

Riigikontroll rõhutab, et kliimaminister ei peaks auditiga tuvastatud probleemide lahendamist lükkama järgmise ELi eelarveperioodi veemajanduskavade koostamiseni, see algab alles 2028. aastal.