Riigikohus Tartus selgitas vabaabielus soetatud vara jagamise reegleid

Riigikohus täpsustas 14. oktoobri otsusega, et vabaabielu kestel soetatud vara jagamine eeldab kehtivat seltsingulepingut. Vastasel juhul ei saa partnerid vara jagamist nõuda, küll aga on teatud tingimustel võimalik taotleda rahalist hüvitist.

Tartus asuv Riigikohus langetas 14. oktoobril 2026. aastal lahendi, mis seab selged piirid vabaabielus elavate inimeste õigustele vara jagamisel. Kohtu seisukohast ei saa kooselu vältel soetatud esemeid automaatselt jagada, kui partnerite vahel puudub kehtiv seltsinguleping.

Asjas nr 2-23-5185 rõhutas kohus, et kinnisasja ühisomandisse soetamiseks peab leping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kui sellist kokkulepet ei ole või kui see ei vasta seaduse nõuetele, ei teki partneritel õigust nõuda ühiselt soetatud vara jagamist samadel alustel abikaasadega.

Siiski jätab Riigikohus ukse lahti rahalise hüvitise nõudmisele. See on võimalik, kui partnerid on soetanud olulise väärtusega eseme, näiteks elamu või kinnistu, panustanud selle väärtuse kasvu võrreldaval määral ja omandanud vara ühise tahtega luua kestvat väärtust.

Kohus toonitas, et hüvitisnõue on eraldi menetluslik samm. See tähendab, et hageja peab kohtule selgelt esitama nõude vara juurdekasvu hüvitamiseks ning tasuma sellelt riigilõivu. Kohus ei saa ega tohi hagi menetlemise käigus omal initsiatiivil ümber kvalifitseerida vara jagamise nõuet rahaliseks hüvitisnõudeks, kui hageja pole seda ise õigesti sõnastanud ja tõendanud.