Riigikohus: rohevõrgustikule raieluba ilma mõju hindamiseta pole kehtiv

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et keskkonnaamet andis 2021. aastal Riigimetsa Majandamise Keskusele raielubade puhul käitumatu. Kohtus rahuldati keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ja tuvastas, et rohevõrgustiku aladele ei saa raieluba anda mõju hindamata.

Riigikohtu otsus, mis avaldati 5. mail, tulis märkimisväärse kaotuse Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Halduskolleegium tõdes, et keskkonnaamet rikles seadusi, kui asus väljastama raielubasid rohevõrgustiku aladele ilma vajalike keskkonnamõju hinnanguteta.

Kaebuse esitanud Päästame Eesti Metsad MTÜ väitis, et keskkonnaamet andis 2021. aastal RMK-le raielubasid (nn metsateatised) ilma asjakohase kontrollita. Rohevõrgustik on kaitsealade ja looduskaitseala ühendamise eesmärgil loodud nõrgemalt kaitstavate metsade võrgustik, kus raiet peaks hoolikamalt planeerima ja kontrollima.

Kohtulahendi kohaselt peab keskkonnaamet tulevikus nõudlikult kontrollima, kas raielubade andmine rohevõrgustiku aladele on kooskõlas looduskaitseks seatud nõuete ja rahvusvaheliste kohustustega. Otsus kinnitab, et ametivõimude tegevus ei saa olla formaalne, vaid peab tuginema asjakohasele keskkonna hindamisele.

Juhtumine on oluline suurema debati kontekstis Eesti metsamajanduse ja looduskaitse tasakaalustamise kohta. Paljud keskkonnakaitsjad on kritiseerinud RMK majandamise intensiivsust, samas kui puumahaarvutused ja majandushuvi käivad vastu kasvavale loodukaitse nõudele. Riigikohtu otsus näitab, et seaduslikud nõuded peavad olema täidetud sõltumata majanduslikust survest.