Riigikohus: registreerimistasu ei tagastata auto varguse või hävimise korral

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 16. juunil 2024 rahuldamata õiguskantsler Ülle Madise kaebuse, milles nõuti mootorsõidukite registreerimistasule tagastamismehhanismi loomist. Kohus leidis, et kehtiv regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler väitis, et varastatud, hävitatud või kasutusest kõrvaldatud sõidukite omanikke koheldakse ebavõrdselt.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas 16. juunil 2024 Eestis, et sõiduki registreerimistasu ei pea osaliseltki tagastama juhul, kui auto varastatakse, hävitatakse liiklusõnnetuses või kõrvaldatakse muul põhjusel kasutusest pärast registreerimist. Otsuse tegi kolleegium esimees Villu Kõve eesistumisel.

Õiguskantsleri nõuded

Ülle Madise esitas kaebuse Riigikohtule 2024. aasta veebruaris, vaidlustades liiklusseaduse ja mootorsõidukimaksu seaduse sätted, mis reguleerivad registreerimistasu. Ta väitis, et registreerimistasu on oma olemuselt maks, mitte teenustasu, kuna selle suurus sõltub sõiduki tehnilistest näitajatest ning selle eesmärgid on seotud eelarve täitmise ja keskkonnapoliitikaga.

Õiguskantsleri hinnangul rikub kehtiv regulatsioon võrdse kohtlemise põhimõtet ja omandiõigust: omanikud, kelle sõiduk varastati, hävitati või kanti maha vahetult pärast registreerimist, tasuvad sama summa kui need, kes kasutavad autot aastaid. Lisaks märkis Madise, et auto kaotuse järel ei ole võimalik saavutada registreerimistasu keskkonnaeesmärki, mistõttu ei ole makse kinnipidamine sellistel juhtudel põhjendatud.

Riigikogu muutis maksude, kuid mitte tasu reegleid

2025. aastal pöördus õiguskantsler juba Riigikogu poole ettepanekuga viimistleda sõidukitega seotud õigusakte. Parlament arvestas tema seisukohaga osaliselt ning muutis 2025. aasta novembris mootorsõidukimaksu seadust nii, et varguse või utiliseerimise korral on võimalik iga-aastast sõidukimaksu vähendada või tagastada. Sarnast mehhanismi registreerimistasule, mida tasutakse ühekordselt sõiduki esmasel registreerimisel Eestis või omaniku vahetumisel, siiski ei rakendatud.

Riigikogu ja rahandusministeerium ei toetanud õiguskantsleri nõudeid. Nende hinnangul saavutatakse keskkonnaeesmärk juba sõiduki ostmise ja registreerimise hetkel ning registreerimistasu on ühekordne makse, mis ei sõltu tegelikust kasutusajast. Samuti rõhutasid nad, et omanik kannab ise varalist riski ning võib selle kindlustada. Ümberarvutamise mehhanismi loomine muudaks nende hinnangul halduse keerukamaks ja koormaks süsteemi.

Kohtu põhjendus

Riigikohus tunnistas kaebuse vastuvõetavaks, kuid lükkas selle sisuliselt tagasi. Kohus märkis, et registreerimistasul on nii riigilõivu kui ka maksu tunnuseid, kuid kehtiv regulatsioon ei ole vastuolus põhiseadusega.

Kohtu hinnangul saavutatakse registreerimistasu eesmärk, mõjutada ostja valikut sõiduki soetamise hetkel, juba registreerimisel. Hilisemad asjaolud, nagu vargus või sõiduki hävimine, ei mõjuta makse õiguspärasust. Riigikohus lisas, et olemasolevad haldusõiguse normid annavad piisavad võimalused arvestusvigade vaidlustamiseks ja vajadusel maksete korrigeerimiseks.