Riigikohus lubab kuritegude uurimisel andmeid küsida

Riigikohus otsustas esmaspäeval, et uurimisasutused ja prokuratuur võivad teatud tingimustel küsida sideettevõtjatelt andmeid, mis on vajalikud IP-aadresside kasutajate tuvastamiseks kuritegude uurimisel. Kohtu otsus selgitab, millistel asjaoludel saab interneti-ühenduse pakkujatelt teavet nõuda.

Eesti Riigikohus avaldas esmaspäeval olulise otsuse, mis käsitleb kuritegude uurimise käigus sideettevõtjatelt andmete küsimist. Kohtu seisukoha kohaselt on uurimisasutustel ja prokuratuuril õigus nõuda telekomettevõtjatelt teavet, mis aitab tuvastada IP-aadresse kasutanud isikuid kuritegeliku tegevuse puhul.

Otsus määrab kindlaks teatud tingimustel, mida peavad täitma uurimisasutused ja prokuratuur, et saada juurdepääs sideettevõtjate andmetele. See on oluline balanseerida kahe huvitatud poole, justiitsisüsteemi vajaduse vahel kuriteod uurida ja eraelu puutumatuse ning andmekaitse vastandamisel.

Riigikohus analüüsis kohtuasjas erinevaid aspekte, sealhulgas kuivõrd vajalikud on need andmed konkreetse kuriteo uurimiseks ja kas pole olemas vähem invasiivseid vahendeid samale eesmärgile jõudmiseks. Kohus leidis, et korrektsete protseduuriliste tingimuste korral on selline andmete küsimine lubamatuks uurimistöö metodiks.

Otsus mõjutab praktiliselt kogu Eesti õiguskaitsesüsteemi, kuna palju kuritegude uurimisest sõltub võimalusest tuvastada isikud digitaalsete jälgede kaudu. Seejuures säilitab Riigikohus kontrolli sellele, et selline andmete küsimine ei muutuks piiramatul meelel kasutatavaks luuremehhanismiks.