Riigikohus kinnitas Saaremaa Laevakompanii juhtide süüdimõistmise

Riigikohus jättis täna jõusse Tõnis Rihvki, Vjatšeslav Leedo ja Lennart Viikmaa süüdimõistmise Saaremaa Laevakompanii maksejõuetuse põhjustamises. Kolme mehe karistused jäid samuti muutmata, kuid tsiviilhagi rahuldamine tühistati, kuna kannatanu rahalised nõuded olid eelnevalt täidetud.

Riigikohus tegi neljapäeval, 19. juunil 2026 lõpliku otsuse Saaremaa Laevakompanii kriminaalasjas, jättes muutmata nii kolme süüdlase süüdimõistmise kui ka neile mõistetud karistused. Kohtualused Vjatšeslav Leedo, Tõnis Rihvk ja Lennart Viikmaa tunnistati lõplikult süüdi äriühingu maksejõuetuse tahtlikus põhjustamises. Leedole ja Rihvkile lisandus ka võltsimissüüdistus.

Kuidas laevakompanii pankrotti viidi

Maakohtu tuvastatu kohaselt omas Saaremaa Laevakompanii enne süüdistuses kirjeldatud tehinguid kohustustevaba vara üle nelja miljoni euro väärtuses. Äriühingu pangakontol seisis ligi 5,5 miljonit eurot ning bilansis figureeris neli parvlaeva koguväärtusega ligi neli miljonit eurot. Pärast tehingute sooritamist polnud ettevõttel enam kohustuste katteks piisavalt vara ning äriühing muutus maksejõuetuks.

Maakohus karistas Rihvkit ja Leedot kaheaastase ja kuuekuuse tingimisi vangistusega, mille katseaeg oli neli aastat. Viikmaa sai aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi karistuse kolmeaastase katseajaga. Ringkonnakohus karmistas otsust ning kohustas süüdistatavaid kohe pärast otsuse jõustumist reaalselt ära kandma kaks kuud vangistust.

Tsiviilhagi tühistati

Riigikohus tühistas siiski kannatanu OÜ Reyna Trade tsiviilhagi rahuldamise. Pankrotimenetluses oli Reyna Trade'i nõuded tunnustatud 421 914 euro ulatuses ning Leedoga seotud Peetri Keskus OÜ oli selle summa kannatanule juba hüvitanud. Ülejäänud 276 473 euro suuruse nõude osas pöördus kannatanu nii tsiviilkohtusse kui ka esitas paralleelse tsiviilhagi kriminaalasjas.

Riigikohus jõudis järeldusele, et Saaremaa Laevakompanii tehtud ülekanded kannatanu Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole katsid selle võlgnevuse, mis tähendab, et kannatanu rahalised nõuded loetakse täidetuks ning eraldi tsiviilhagi lahendamiseks alust ei ole.

Kohtunik Parmase taandamise küsimus

Riigikohus käsitles otsuses ka kaitsjate väidet, et ringkonnakohtus asja lahendanud kohtunik Andres Parmas oleks pidanud end taandama, kuna ta puutus asjaga kokku riigi peaprokurörina töötades. Parmas oli soovinud ise taanduda, kuid ringkonnakohtu esimees seda ei lubanud.

Riigikohus selgitas, et seaduse järgi peab varem prokurörina tegutsenud kohtunik taanduma vaid siis, kui ta on asja menetluses ise prokurörina osalenud või selle käiku sisuliselt sekkunud. Parmase puhul need tingimused ei täitunud, kuigi ta kohtus peaprokurörina kannatanu esindajaga ja uuris menetlust juhtinud prokurörilt asja seisu, ei andnud ta sisulisi juhiseid asja lahendamiseks. Riigikohus leidis, et taandamistaotluse rahuldamata jätmine oli seega õiguspärane.