Riigikohus: juhtimisõiguse äravõtmine efektiivsem kui rahatrahv

Riigikohus otsustas kahes hiljutises kohtuasjas, et korduvate liiklusrikkumiste puhul ei ole rahatrahv piisav karistus. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on efektiivsem meetod, et vähendada korduvate rikkumiste arvu.

Riigikohus on jõudnud olulisele järeldusele liikluskaitsepoliitika osas. Kahes hiljuti lahendatud asjas leidis kohus, et korduvate liiklusrikkumiste puhul ei ole rahatrahv tõhus karistusviis ja selle asemel tuleks rakendada juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtu seisukoht põhineb praktikal, et rahatrahv ei toimita soovitud tulemust, paljud korduvad rikkujad maksavad lihtsalt trahvi, ilma et see muudaks nende käitumist teel. See näitab, et finantssanktsioonid ei ole piisavalt deterrent-efektiga, et juhte distsiplineerida.

Juhtimisõiguse äravõtmine on radikaalsem ja tõhusam meede. See takistab inimestel autoga sõitmast ja sunnib neid tõsisemalt võtma liiklusnormide järgimist. Riigikohus märkis, et see meetod on eriti tõhus kordustegijate jaoks, kes ei muutu raha maksmise teel.

Otsused kajastuvad Eesti liiklusjärelevalve strateegiasse ja võivad mõjutada tulevasi karistuspraktikas rakendatavaid lähenemisi. Politsei ja prokuratuur peavad neid lahendeid arvestama, kui käsitlevad korduvate rikkujate asju.