Riigikohus: enammakstud elatist saab tagasi nõuda vaid erandjuhtudel

Riigikohus tegi otsuse, mille kohaselt ei saa vanem üldjuhul tagasi nõuda elatist, mida ta maksis kohtumenetluse ajal vabatahtlikult, kui kohus hiljem määrab väiksema summa. Kohus rõhutas, et vanemal peab olema võimalik lastekulusid ette planeerida.

Riigikohus tegi Eestis pretsedenti loova otsuse elatise enammaksmise kohta: kui vanem tasub kohtumenetluse ajal vabatahtlikult seadusjärgset miinimumelatist, ei saa ta hiljem ülemäära makstud summat tagasi nõuda, isegi kui kohus määrab lõpuks väiksema elatise.

Vaidluse taust

Kohtuasjas maksis isa alates 2019. aastast vabatahtlikult kolmele lapsele elatist 876 eurot kuus, selle aja seadusjärgne miinimumsumma. Maakohus tuvastas hiljem, et mõlema vanema sissetulekuid, varalist seisundit ja laste vajadusi arvestades peaks isa maksma vaid 549 eurot kuus. Otsus jõustus 2022. aastal, misjärel isa esitas hagi 7754 euro tagasinõudmiseks, see oli kolme aasta jooksul üle makstud summa.

Maakohus ja ringkonnakohus rahuldasid hagi alusetu rikastumise sätete põhjal, kuid Riigikohus tühistas mõlemad otsused.

Riigikohtu põhjendused

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas neljapäeval avaldatud otsuses, et lapsega elava vanema arvelduskontole laekunud elatis on mõeldud laste jooksvate vajaduste katmiseks. Kui lahus elav vanem tasub kohtumenetluse ajal vabatahtlikult seadusjärgset miinimumelatist, tuleb seda käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena, mitte maksena, mille tagasisaamist vanem saaks eeldada.

Riigikohus leidis, et kui vanem nõuab üksnes miinimumelatist, ei ole alust rääkida «ülepaisutatud» nõudest. Perekonnaseadus küll võimaldab kohtul mõjuvatel põhjustel elatist miinimumist allapoole vähendada, kuid elatist saav vanem ei pea selle võimalusega arvestama. «Vanemal peab olema mõistlik võimalus lastekulusid ette planeerida,» rõhutas kohus.

Millal tagasinõue siiski võimalik on?

Riigikohus täpsustas siiski, et kui lahus elav vanem on kohtulahendita maksnud elatist märkimisväärselt üle miinimumi, võib põhimõtteliselt tekkida küsimus teise vanema alusetust rikastumisest.

«Sellisel juhul saab elatist maksnud vanem nõuda tagasi üksnes need vahendid, mida ei kasutatud laste tavapäraste vajaduste katmiseks, vaid mis parandasid elatist saanud vanema varalist seisu. Seejuures tuleb arvestada, et laste ja ülejäänud pere kulutusi ei saa alati selgelt eristada ning elatist võib kasutada ka ühiste majapidamiskulude katteks,» selgitas Riigikohus.

Kohus rõhutas, et isegi kui hiljem selgub, et laste tegelikud vajadused olid makstud elatisest väiksemad, ei saa sellest automaatselt järeldada, et lapsega elav vanem rikastus. Tagasinõude esitamisel peab elatist maksnud vanem konkreetselt põhjendama, kuidas teine vanem rikastus, näiteks ostis elatise arvelt isiklikku vara, suurendas sääste või maksis tagasi võlgu, mis ei ole seotud pere vajadustega.