Riigikohus: Eesti töövõime hindamise reeglid vajavad täpsustamist

Riigikohus leidis, et praegune töövõime hindamise kord on liialt ebamäärane ning vajab seadusandlikku sekkumist. Kohus rõhutas, et töötukassa peab edaspidi osalise töövõime tuvastamisel oma otsuseid põhjalikumalt põhjendama.

8. oktoobril 2026 tegi Riigikohus otsuse, milles nentis, et praegune seadusandlus ei defineeri piisavalt selgelt osalise ja puuduva töövõime vahelisi erinevusi. Halduskolleegium rõhutas, et praegune regulatsioon on koostatud liialt üldiselt, tekitades segadust nii hindajates kui ka taotlejates.

Kohtu hinnangul peaks seadusandja kehtestama täpsemad kriteeriumid, mis aitaksid ühetaolisemalt otsustada inimese töövõime üle. See hõlmaks näiteks seda, kas hinnangus peab arvestama isiku varasemat haridust, kvalifikatsiooni ja töökogemust või kas määrav on võimekus teha mistahes tööd. Selgemad juhised vähendaksid tõlgendusruumi ning tagaksid taotlejate õiguste parema kaitse.

Töötukassa peab oma otsuseid põhjendama

Kolleegiumi hinnangul tähendab töövõime puudumine eeskätt olukorda, kus inimene ei ole tööturul konkurentsivõimeline ega suuda endale sissetulekut teenida. Sellest tulenevalt peab töötukassa osalise töövõime määramisel selgelt ja arusaadavalt põhjendama, miks hinnatakse inimene palgatööd tegema võimeliseks. Arvestades menetluse keerukust ja kirjalikku vormi, on see põhjendamiskohustus kriitiline.

Kõnealune kohtuasi puudutas isikut, kelle töövõime hindamisel leidis töötukassa, et tegemist on vaid osalise töövõimega. Kaebaja, keda piirab fibromüalgia, vaidlustas otsuse, viidates haiguse põhjustatud valudele ja kurnatusele. Riigikohus tühistas varasemad madalamate kohtuastmete otsused ning saatis taotluse töötukassasse uueks läbivaatamiseks.

Raviinfo täpsustamise vajadus

Riigikohtu selgitusel pole ekspertarstidel piisavalt teha otsuseid vaid üldistel eeldustel, kui tervise infosüsteemist selgub, et soovitatud raviskeemi pole järgitud. Juhul kui teatud ravi on jäänud tegemata raviarsti otsuse tõttu, ei saa seda panna patsiendi süüks. Kohus märkis, et ekspertarst peab vajadusel küsima lisainfot raviarstilt, et saada terviklik ülevaade konkreetse inimese seisundist, mitte eeldama ravivõimaluste ammendamatust.