Riigikohus andis loa konfiskeerida Tallinnas kahtlase päritoluga sularaha

Riigikohus kinnitas jõustunud otsusega, et kahtlase päritoluga sularaha on võimalik konfiskeerida halduskorras ilma kriminaalmenetluseta. Esimene selline juhtum puudutas 7400 eurot, mis olid seotud 2017. aasta pangarööviga Liibüas.

Eelmisel nädalal jõustus Riigikohtu lahend, mis kinnitas Tallinna ringkonnakohtu varasema otsuse halduskonfiskeerimise kohta. See tähendab, et riigil on nüüd selge õiguslik alus omastada rahapesukahtlusega sularaha ka juhtudel, kus kriminaalmenetlust ei ole võimalik või otstarbekas läbi viia.

Konkreetne kohtuasi sai alguse 7400 eurost, mis koosnes 37 kahjustatud 200-eurosest pangatähest. Isik soovis need vahetada Eesti Pangas, kuid kuna raha päritolu jäi ebaselgeks ning esitatud selgitused olid vastuolulised, jäi raha konfiskeerimise otsus jõusse. Kohus tuvastas, et tegemist oli suure tõenäosusega variisikuga ning vara tegelik kasusaaja jäi tuvastamata.

Rahapesu andmebüroo hinnangul pärineb kõnealune sularaha tõenäoliselt 2017. aastal Liibüas aset leidnud pangaröövist. Matis Mäeker selgitas, et selline konfiskeerimismeetod on vajalik, kuna tõendite kogumine rahvusvaheliselt keerulistest piirkondadest on sageli võimatu. «Kuna selle kohta ei ole Eestis võimalik koguda tõendeid kriminaalmenetluse läbiviimiseks ning täidetud olid ka teised seaduses sätestatud eeldused halduskonfiskeerimiseks, saime seda tööriista kasutada,» sõnas Mäeker.

Esimest korda ilmnesid niinimetatud Liibüa raha vahetuskatsega seotud juhtumid Eestis 2018. aastal. Alates 2022. aastast, mil rahapesu andmebüroo oma sekkumistaktikat muutis, on kohtute otsusega riigi tuludesse kantud samast eelkuriteost pärinevat vara ligi 30 000 euro väärtuses kokku viiel korral.