Riigikohtu lahend paljastas ohtliku praktika: e-posti kasutajad peaksid küsimusi esitama

Vandeadvokaat Kristjan Tuul analüüsib 8. juunil 2026 avaldatud riigikohtu lahendit, mis tõstatab küsimuse, kas Eesti uurimisasutustes on muutunud tavapäraseks ligipääsu saamine inimeste e-postkastidele ilma kohtu loata. Lahend puudutab kõiki e-posti kasutajaid.

8. juunil 2026 avaldas Riigikohus lahendi, mis peaks vandeadvokaat Kristjan Tuule sõnul panema mõtlema igaühe, kes kasutab e-posti. Küsimus ei piirdu ühe kriminaalasja menetluslike vigadega, see puudutab palju laiemat ja murettekitavamat probleemi Eesti õigusruumis.

Probleem ulatub kaugemale

Keskne küsimus on järgmine: kas Eesti uurimisasutustes on kujunenud tavaks pääseda ligi inimeste e-postkastide sisule ilma kohtu eelneva loata? Kui see nii on, oleks tegemist tõsise põhiõiguste rikkumisega, mis puudutab otseselt igapäevast eraelu ja kommunikatsiooni privaatsust.

E-post on tänapäeval üks peamisi suhtlusvahendeid nii eraisikute kui ettevõtete jaoks. Seal leidub sageli tundlikku teavet, ärisaladusi, isiklikke vestlusi, tervisega seotud andmeid ja palju muud sellist, millele riigil peaks olema ligipääs üksnes rangete õiguslike tagatiste olemasolu korral.

Mida lahend tähendab tavakodanikule

Riigikohtu lahend tõstatab küsimuse, kas kehtiv praktika vastab põhiseaduslikele nõuetele. Igal e-posti kasutajal on põhjust küsida: milliste tingimuste alusel ja millisel õiguslikul alusel saavad uurimisasutused juurdepääsu tema kirjavahetusele?

Vandeadvokaat Tuule hinnangul peaks see lahend käivitama laiema avaliku ja õigusliku arutelu selle üle, kuidas kaitsta inimeste privaatsust digitaalses ruumis ja millised tagatised peavad olema tagatud enne, kui riik saab tungida isiku e-postkasti.