Riigikohtu esimees Villu Kõve: vaidlused kirikuseaduse muudatuste üle pole lõppenud

Riigikohtu esimees Villu Kõve selgitas, miks riigikohus andis kirikuseaduse muudatuste vaidluses õiguse riigikogule. Kõve rõhutas, et keelatud on üksnes otsene administratiivne sõltuvus välismaisest organisatsioonist, mitte usuline ega õpetuslik seos. Esimees hoiatas siiski, et vaidlused kirikuseaduse muudatuste üle pole kaugeltki lõppenud.

Riigikohtu esimees Villu Kõve selgitas, miks Eesti kõrgeim kohus otsustas kirikuseaduse muudatuste vaidluses riigikogu kasuks. Kõve sõnul tuleb Eestis tegutseva usulise ühenduse seost välismaise organisatsiooniga tõlgendada kitsalt administratiivsena, seadus ei keela usulisi ega õpetuslikke sidemeid, vaid nõuab, et Eesti kiriklik kogudus ei sõltuks otseselt välismaisest organisatsioonist.

Kirikuseaduse muudatused jõustusid 2024. aastal ning nende peamine eesmärk on vähendada välisriikide, eelkõige Venemaa mõju Eestis tegutsevatele usulistele ühendustele. Seadusemuudatus nõuab, et Eestis registreeritud kirikud ja kogudused oleksid juhtimise poolest iseseisvad ega alluks otseselt mõne välisriigi organisatsiooni käskudele.

Villu Kõve rõhutas samas, et kohtuvaidlused kirikuseaduse muudatuste üle ei ole läbi. «Vaidlused kirikuseaduse muudatuste üle ei ole läbi,» ütles riigikohtu esimees, viidates sellele, et tulevikus võib kohtutesse jõuda uusi kaasusi, mis käsitlevad seaduse rakendamist praktikas ning konkreetsete koguduste olukorda.

Kirikuseaduse muudatused on puudutanud eelkõige Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadiga seotud Eesti Õigeusu Kiriku olukorda. Viimasel on tulnud tõestada oma iseseisvust Moskvast, mis on tekitanud pingeid nii koguduste kui ka riigiasutuste vahel. Riigikohtu seisukoht loob nüüd selgema raamistiku selle hindamiseks, milline seos välismaiste kiriklike struktuuridega on lubatav ja milline mitte.