Riigikogus väidelnud Michal: pankade lisamaks koormaks tarbijaid ja ettevõtjaid

Peaminister Kristen Michal lükkas Riigikogu infotunnis tagasi ettepaneku kehtestada pangasektorile täiendav maks, märkides, et kulud suunataks lõpuks klientidele. Valitsusjuht rõhutas, et tegemist oleks varjatud maksutõusuga, mis ei lahenda Euribori tõusust tingitud probleeme.

Tallinnas Riigikogu infotunnis lükkas peaminister Kristen Michal tagasi ettepaneku kehtestada pankadele täiendav maks, rõhutades, et selline samm jõuaks lõpuks välja tavaliste klientideni.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats esitas küsimuse seoses Euribori tõusuga, väites, et intressimäärade kasv on toonud pankadele ligikaudu 275 miljonit eurot lisatulu, millest 145 miljonit eurot tuleb eraisikutelt ja 130 miljonit eurot ettevõtetelt. Laats uuris peaministrilt: «Kui näeme, et kommertspangad hakkavad jälle meie inimeste arvelt teenima, kas poleks aeg muuta oma seisukohta pangamaksu suhtes?»

Michal vastas, et valitsus ei pea uut maksu lahenduseks, kuna pankadel on võimalus see koormus klientidele edasi lükata. Ta meenutas, et pankade tulumaksu on juba 2025. aastal tõstetud 14 protsendilt 18 protsendile.

Peaminister märkis, et kõrged intressimäärad on tingitud euroala keskpankade otsustest, mitte Eesti siseriiklikust poliitikast. Ta tõi esile, et intressid on kasvanud vastusena inflatsiooniriskidele, mis on seotud muu hulgas energiakandjate hinnakõikumistega.

Energeetika teemal väideldes viitas Michal olukorrale Hormuzi väinas kui ühele suuremale riskitegurile. Vastates Laatsi üleskutsele alandada kütuseaktsiise, tõdes Michal, et Eesti maksutase on võrreldav Lätiga ning lõunanaabrite hiljutist otsust aktsiise langetada tuleb hinnata pikas perspektiivis.