Riigikogus Tallinnas kukkus läbi valitsuse umbusaldamine

Hääletusel ei leidnud valitsuse umbusaldamine parlamendis piisavat toetust. Algatust toetas vaid 34 saadikut, samas kui valitsuse kukutamiseks oleks olnud vaja vähemalt 51 häält.

Riigikogu hääletas Tallinnas valitsusele umbusalduse avaldamise üle, kuid algatus ei saavutanud vajalikku toetust. Kokku oli umbusaldusavaldusele oma allkirja andnud 34 opositsioonisaadikut, kes ka hääletusel ettepanekut toetasid. Valitsuse ametist vabastamiseks oleks olnud tarvis riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält, mida kokku ei saadud.

Umbusalduse algatasid opositsioonisaadikud, sealhulgas Urmas Reinsalu, Kalev Stoicescu, Jaak Valge, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ning paljud teised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning osa väljaspool fraktsioone tegutsevatest saadikutest, nagu Tõnis Mölder, umbusaldusavaldusega ei liitunud.

Peaministri vastulause

Peaminister Kristen Michal tõrjus opositsiooni süüdistused, nimetades umbusaldusavaldust vastutustundetuks mänguks. Ta väitis, et opositsioon on kaotanud initsiatiivi ning üritab seda tagasi võita valitsuse ründamisega.

Oma kõnes viitas Michal majanduse olukorrale, väites, et see on paranemas. Ta tsiteeris endist peaministrit Andrus Ansipit, öeldes: «Kui see majanduse kasvamine on kriis, siis selles kriisis tahaks rohkem elada.» Michali sõnul elavad umbusalduse algatanud erakonnad faktivabas paralleelmaailmas.

Päevakorras ka arupärimised

Lisaks umbusaldushääletusele oli riigikogu istungi kavas ka mitmeid muid teemasid. Saadikud esitasid arupärimisi ministritele, mis keskendusid nii julgeolekuteemadele kui ka majandusolukorrale.

Kavandatud arutelude käigus pidi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta selgitama lobikohtumiste ja välisriikide kinnipeetavate Eestisse toomise asjaolusid. Samuti oli päevakorras kaitseminister Martin Herem, kellelt oodati selgitusi Aidu tuulepargi riigikaitseliste riskide ning varitseva õhuründemoona raamlepinguga seotud küsimustes.