Riigikogus läbis teise lugemise uus loomakaitseseadus, tekitades vaidlusi varjupaikade üle

Tallinnas läbis Riigikogus 14. oktoobril teise lugemise uus loomakaitseseadus, mis keelustab loomade seksuaalse väärkohtlemise ja koerte ketis pidamise. Eelnõu tekitas parlamendis erimeelsusi, eriti varjupaikadele kehtestatavate uute regulatsioonide osas.

14. oktoobril läbis Riigikogus teise lugemise uus loomakaitseseadus. Eelnõu, mis peaks tooma rangemad reeglid loomapidamisse, on tekitanud ootamatut hõõrdumist varjupaikade tuleviku ja nende tegevusnõuete üle. Kuigi seaduseelnõus on mitmeid oodatud muudatusi, nagu ketikoerte pidamise keelustamine ja zoofiilia karistatavaks muutmine, on loomaorganisatsioonid hoiatanud, et uued regulatsioonid võivad abivajavate loomade olukorda paradoksaalsel kombel hoopis halvendada.

Murekohtadena nähakse nõudeid, mis võivad varjupaikadele muutuda liiga koormavaks või piiravaks, jättes nõnda hätta loomad, kes vajavad kiiret abi. Kriitikute hinnangul ei ole seaduseelnõus piisavalt arvestatud varjupaikade igapäevaste praktiliste vajadustega, vaid keskendutud on pigem teoreetilistele nõuetele.

Parlamendi istungisaalis võttis sõna Peeter Ernits, kes kritiseeris seaduseelnõu ülesehitust. Ta nimetas eelnõud ebaõnnestunud lahenduseks, viidates sellele, et liiga erinevaid valdkondi on üritatud ühte paketti suruda. „See on nagu siga ja kägu. On topitud zoofiilia, ketikoerte pidamine ja kassikaitsjad ühte patta. Minu meelest ei ole see hea stiil,“ märkis Ernits, lisades, et hoolimata mõningatest tervitatavatest muudatustest, on eelnõu koostatud viisil, mis tekitab asjatut segadust.