Riigikogus algatati eelnõu topeltkodakondsuse lubamiseks

Reformierakond ja Eesti 200 esitasid eelnõu, mis võimaldaks sünnijärgsetel Eesti kodanikel omada topeltkodakondsust teatud lääneriikidega. Algatus on tekitanud vastuseisu seoses sõjaliste kohustuste ja riikide valiku kriteeriumidega.

Riigikogus esitati eelnõu, mille eesmärk on lubada sünnijärgsetel Eesti kodanikel omada topeltkodakondsust. Reformierakonna ja Eesti 200 algatatud seadusemuudatus puudutab esimeses järjekorras Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike, Šveitsi, USA-d, Austraaliat, Kanadat ja Uus-Meremaad.

Eelnõu andis menetlusse Reformierakonna saadik Valdo Randpere. Tema sõnul on eesmärk võimaldada välismaal sündinud eestlastel säilitada juriidiline side kodumaaga. Randpere märkis, et sarnaseid algatusi on ta varemgi parlamendis esitanud. Eelnõu ei puuduta riike, millega Eestil puuduvad ühised väärtushinnangud, mistõttu on välistatud näiteks Venemaa.

Vastuseis parlamendis

Opositsioonierakondade saadikud on eelnõu suhtes kriitilised. EKRE fraktsiooni kuuluv Evelin Poolamets juhtis tähelepanu võimalikele julgeolekuriskidele. Ta küsis, kuidas lahendatakse küsimused, kui topeltkodanik on kohustatud teenima kaitseväes mõlemas riigis või kui tekib konflikt lojaalsuse küsimuses. Samuti viitas Poolamets võimalusele, et inimene võiks korraga kandideerida kahe riigi parlamenti.

Keskerakondlane Vadim Belobrovtsev seadis kahtluse alla eelnõus välja pakutud riikide nimekirja. Ta tõi näiteks, et nimekirjast puuduvad Suurbritannia ja Iisrael, samas kui Liechtenstein ja Island on kaasatud. Tema hinnangul vajab põhjendamist, kui paljude Eesti kodanike jaoks on teise kodakondsuse puhul oluline just viimati mainitud riikide staatus.

Hetkeseis ja statistika

Praeguse seadusandluse kohaselt on topeltkodakondsus Eestis keelatud, kuid samas on keelatud ka sünnijärgse kodakondsuse äravõtmine. Siseministeeriumi andmetel loobub Eesti kodakondsusest igal aastal ligikaudu sada inimest. Need isikud ei ole valdavalt sünnijärgsed kodanikud, vaid inimesed, kes on omandanud teise riigi kodakondsuse ja sageli Eestist lahkunud. Eelmise aasta statistika järgi loobuti Eesti kodakondsusest kõige sagedamini Venemaa, Soome või Rootsi kodakondsuse kasuks.