Riigikogu võttis vastu tuumaseaduse: koalitsioon toetab tuumajaama ehitamist Eestisse

Riigikogu võttis kolmapäeval 63 häälega vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, mis loob Eestis tuumaenergia arendamiseks vajaliku õigusliku aluse. Reformierakond ja Eesti 200 kinnitasid, et toetavad tuumajaama ehitamist Eestisse. Seaduse vastu hääletas sotsiaaldemokraatide fraktsioon.

Riigikogu võttis kolmapäeval, 18. juunil 2026, 63 poolthäälega vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, mis loob Eestile õigusliku raamistiku tuumaenergia arendamiseks. Seaduse vastu hääletas sotsiaaldemokraatide fraktsioon.

Koalitsioon hääletas tuumaenergia poolt

Energia- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) kinnitasid valitsuse pressikonverentsil mõlemad, et nende erakonnad toetavad tuumajaama rajamist Eestisse. Sutt rõhutas, et tuumajaama toetasid Riigikogus ka Keskerakond ja EKRE, mis tähendab, et tegemist oli laiapõhjalisema konsensusega.

«See oli väike samm inimkonnale, kuid suur samm Eestile. Nüüd on meil loodud kõik õiguslikud eeldused tuumaenergia arendamiseks Eestis ning eilne hääletus Riigikogus oli kahtlemata ajalooline,» ütles Andres Sutt.

Millal Eestis tuumajaam valmib?

Sutt selgitas, et tuumajaama ehitamise täpne ajakava sõltub eelkõige väikeste moodulreaktorite (SMR) tehnoloogia arengust. Praegu on ainus Eestis tuumajaama arendamisest huvitatud ettevõte Fermi Energia. Kanada Darlingtonis on juba käimas ühe sellise moodulreaktori ehitus. Suti sõnul on investeerimisotsuse tegemine plaanis 2030. aastate alguses, mil on juba piisavalt näiteid, et hinnata SMR-reaktorite tõhusust ja kuluefektiivsust. Paralleelselt kulgeb ka tuumajaama asukoha valikuks vajalik eriplaneerimismenetlus.

«Eesti 200 hääletas selle seaduse poolt, väljendades sellega oma toetust,» kinnitas minister Terras.

Taust ja järgmised sammud

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse vastuvõtmine on oluline verstapost Eesti energiajulgeoleku tagamisel. Eesti on seadnud eesmärgiks vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning tagada stabiilne elektrivarustus pärast põlevkivienergeetika järkjärgulist kärpimist. Väikeste moodulreaktorite tehnoloogia pakub potentsiaali suhteliselt väiksema koguvõimsuse ja madalama ehitusriskiga tuumaenergiaks, mis sobiks Eesti suurusele riigile. Lähiaastatel selguvad nii sobiv asukoht kui ka lõplik investeerimisotsus.