Riigikogu valmistub kinnitama vankumatut toetust Ukraina võidule

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson andis 67 saadiku nimel üle avalduse eelnõu, mis rõhutab vajadust saavutada Ukraina sõjaline võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine. Eelnõu kutsub liitlasi üles kiirendama õhutõrje tarnimist ja tugevdama sanktsioone, kuna ees ootab keeruline talveperiood.

Tallinnas andis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson 67 saadiku nimel üle avalduse eelnõu, mille eesmärk on kinnitada Eesti vankumatut toetust Ukrainale. Riigikogu rõhutab dokumendis, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva ning õiglase rahu saavutamiseks Euroopas.

Sõja lõpetamise vältimatu eeldus

Eelnõu kutsub liitlasi ja partnereid üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ning rakettide tarned. See on hädavajalik, arvestades Venemaa süvenevat õhuterrorit ja saabuvat talve. Riigikogu hinnangul tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majanduslikku suutlikkust pikaajalise finantsabi kaudu.

Parlament mõistab dokumendis hukka Venemaa toime pandud sabotaaži, küberrünnakud ja süütamised Euroopa riikides. Samuti ei aktsepteerita plaane korraldada Venemaa Riigiduuma „valimised“ Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel, mida peetakse suveräänsuse jämedaks rikkumiseks.

Rahvusvaheline julgeolek ja rindeolukord

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Venemaa droonide tõrjumine muutunud kriitiliseks. Hiljuti õnnestus Ukraina vägedel alla tulistada reaktiivmootoriga Shahed-droon, mis on varasematest propellermootoriga mudelitest kaks korda kiirem. Ukraina teeb uute tõrjerelvade väljatöötamisel koostööd enam kui 60 ettevõttega.

Euroopa Liidu tasandil plaanib Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen luua uue julgeolekustruktuuri, kuhu võiksid kuuluda lisaks liikmesriikidele ka Ukraina, Suurbritannia, Norra ja Kanada. Selle eesmärk on parandada reaktsioonikiirust ohtudele, kuigi NATO on varem avaldanud skepsist liidu ja alliansi struktuuride kattuvuse osas.

Sõjategevus on hoogustunud ka mujal. Ukraina raudteefirma Ukrzaliznytsia teatas, et tänavu on Venemaa rünnanud juba 1700 raudteetaristu objekti, mis on märgatav tõus võrreldes eelmiste aastatega. Samal ajal jätkuvad droonirünnakud Venemaa territooriumil asuvate naftatöötlemistehaste ja sõjaväerajatiste pihta, et nõrgestada vaenlase logistikat ja eelarvet.