Riigikogu väliskomisjon kinnitas Eesti lähtekohad võimalikeks kõnelusteks Venemaaga

Riigikogu väliskomisjon kinnitas konsensuslikult Eesti lähtekohad võimalikeks tulevasteks kõnelusteks Venemaaga. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson selgitab, millistel tingimustel ja alustel oleks Eesti valmis suhteid Venemaaga taastama.

Riigikogu väliskomisjon kiitis eile konsensuslikult heaks dokumendi, mis sätestab Eesti lähtekohad võimalikeks läbirääkimisteks Venemaaga. Väliskomisjoni esimees [Marko Mihkelson](/politicians/marko-mihkelson) (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on aluspõhimõtetega, mille alusel Eesti oleks üldse valmis tulevikus Venemaaga dialoogi astuma – kui selline võimalus peaks kunagi avanema.

## Konsensus kõigi erakondade vahel

Oluline on märkida, et lähtekohad kinnitati komisjonis konsensuslikult, mis tähendab, et kõik esindatud erakonnad toetasid sõnastatud põhimõtteid. See annab dokumentile tugeva poliitilise kandepinna ning näitab, et Eesti välispoliitilises mõtlemises valitseb selles küsimuses üksmeel.

Mihkelson rõhutas, et praeguse olukorra juures ei ole lähitulevikus Venemaaga normaliseerumist oodata. Samas peab Eesti olema valmis igaks stsenaariumiks ning selgelt määratletud lähtekohad aitavad tagada, et võimalike muutuste korral ei tegutseta kiirustades ega põhimõtteid ohverdades.

## Miks need lähtekohad on olulised

Eesti seisukohtade selge sõnastamine on vajalik nii siseriiklikuks järjepidavuseks kui ka liitlastele sõnumi edastamiseks. Eesti partnerid NATO-s ja Euroopa Liidus peavad teadma, millistel tingimustel Tallinn on valmis toetama laiemaid läbirääkimisi Moskvaga või neis osalema.

Väliskomisjoni otsus saadab signaali, et Eesti ei sulge diplomaatilisi uksi igaveseks, kuid ei kavatse ka loobuda oma põhiprintsiipidest – nagu Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamine, vastutuse küsimus sõjakuritegude eest ning Eesti ja liitlaste julgeolekugarantiid.