Riigikogu uurib õiguskantsleri rolli saadikupuutumatuse menetluses

Riigikogu juhatus saatis põhiseaduskomisjonile ettepaneku hinnata õiguskantsleri regulatsiooni saadikupuutumatuse äravõtmise protsessis. Teema sai aktuaalseks Tõnis Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmise käigus, kui selgus ebaselgus õiguskantsleri rolli kohta.

Riigikogu juhatus algatas protsessi, mille käigus peaks põhiseaduskomisjon hindama õiguskantsleri praktikat saadikupuutumatuse äravõtmise menetluses. Ettepaneku tagapõhi on seotud vaidlusega selle üle, mis on õiguskantsleri tegelik roll, kui riigiprokurör taotleb riigikogu liikme saadikupuutumatuse äravõtmist.

Tõnis Möldera juhtumi käigus ilmnes oluline küsimus: kas õiguskantsleri ettepaneke tähendab, et õiguskantsler toetab prokuröri taotlust, või on ta vaid tehniline vahendaja, kes edastab taotluse. Õiguskantsler ise selgitas, et tema roll piirdub prokuröri taotluse vahendamisega ja see ei tähenda tema isiklikku nõusolekut taotluse sisuga.

See selgitus pani riigikogu juhatu mõtisklema, kas olemasolev regulatsioon on piisavalt selge ja korrektselt struktureeritud. Põhiseaduskomisjon peab nüüd analüüsima, kas praegune süsteem vastab konstitutsionaalsetele nõuetele ja kas saadikupuutumatuse äravõtmise protsess on piisavalt läbipaistev.

Arvamuste erinevused õiguskantsleri rollide tõlgendamisel näitavad, et senine praktika võib tekitada segadust ja vääriti tõlgendamisi. Põhiseaduskomisjoni hinnang aitab selgitada, millised muudatused oleksid vajalikud, et tulevikus oleks saadikupuutumatuse menetlus selgem ja õiguskantsleri positsioon üheselt arusaadav.