Riigikogu tegi õige sammu: tudenglaenud muutuvad soodsamaks

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis teevad õppelaenud tudengitele kättesaadavamaks. Kaob käendaja ja kinnisvaratagatise nõue, intressimäär langeb ning tagasimakseperiood pikeneb. Muudatused tulevad ajal, mil arutletakse üha rohkem kõrghariduse tasuliseks muutmise üle.

Eestis on kõrghariduse tuleviku üle käimas elav arutelu, küsimus, kas õpe peaks muutuma tasuliseks, on tekitanud ärevust nii tudengite kui ka õppejõudude hulgas. Selle taustal on Riigikogu teinud märkimisväärse otsuse: õppelaenu tingimusi muudetakse oluliselt soodsamaks.

Vastuvõetud seadusemuudatuste kohaselt kaob edaspidi nõue esitada käendaja või kinnisvaratagatist. See on olnud üks suurimaid takistusi eelkõige noortele, kelle vanematel pole võimalust laenu tagada või kellel lihtsalt puudub sobiv tugivõrgustik. Lisaks väheneb intressimäär ning pikeneb aeg, mille jooksul laenu tagasi maksta saab.

Miks see muudatus oluline on

Kõrghariduse tasuliseks muutmise diskussioon on toonud teravalt esile küsimuse, kas praegune toetussüsteem on piisavalt tugev. Kui õppemaksud peaksid kunagi saabuma, on üliõpilastel vaja usaldusväärset ja taskukohast laenuvõimalust. Muudatused loovad selleks parema aluse juba praegu.

Tagatisevaba laen tähendab, et noore inimese juurdepääs haridusele ei sõltu enam tema perekonna varanduslikust seisust ega tutvusringkonnast. See on põhimõtteline samm võrdsemate võimaluste suunas.

Pikk tagasimakse, eelis või risk?

Tagasimakseperioodi pikenemine annab lõpetajatele rohkem hingamisruumi karjääri alustamisel. Samas tuleb meeles pidada, et pikem laenuperiood tähendab kokkuvõttes rohkem makstavat intressi. Tudengid peaksid laenu võttes kalkuleerima mõlemat poolt.

Kokkuvõttes on Riigikogu otsus samm õiges suunas: see muudab kõrghariduse rahastamise paindlikumaks ja õiglasemaks hetkel, mil küsimused hariduse rahastamise tuleviku kohta pole kaugeltki lahendatud.