Riigikogu saadikud soovivad siduda Eesti kaitseabi Ukrainale vähemalt 0,25% suuruse SKP-ga

Riigikogu 67 saadikut esitasid parlamendile avalduse eelnõu, milles kutsutakse üles eraldama Ukrainale igal aastal vähemalt 0,25 protsenti Eesti SKP-st sõjaliseks ja finantsabiks. Dokument toetab ka Ukraina liitumist NATO ja Euroopa Liiduga ning nõuab Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esitas parlamendi menetlusse 67 saadiku allkirjastatud avalduse eelnõu, mille eesmärk on kindlustada pikaajaline ja strateegiline tugi Ukrainale. Dokumendis pealkirjaga „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamine“ rõhutatakse, et Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeltingimus kestva ja õiglase rahu saavutamiseks Euroopa mandril.

Eelnõu üheks keskseks ettepanekuks on kehtestada põhimõte, mille kohaselt peaks Eesti suunama igal aastal vähemalt 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) Ukraina igakülgsesse toetamisse. See abi peaks hõlmama nii sõjalist kui ka finantsilist komponenti, olles seejuures pikaajaline ja etteaimatav, et võimaldada Ukrainal paremini planeerida oma kaitsevõimet ja riigi toimimist.

Sõjaline toetus ja sanktsioonid

Lisaks rahalisele panusele kutsuvad saadikud Eesti liitlasi seadma esikohale õhutõrjesüsteemide ja rakettide tarnimise Ukrainale. Eelnõu rõhutab kriitilist vajadust valmistada ette varusid eelseisvaks talveperioodiks ning tõhustada koostööd kaitsetööstuses, sealhulgas tehnoloogiate edastamisel ja droonitootmise investeeringute kiirendamisel. Samuti soovitakse tugevdada Ukraina luure- ja varajase hoiatamise süsteeme, sealhulgas satelliidiandmete jagamise kaudu.

Eelnõu majanduspoliitilises osas nõuavad riigikogulased Venemaale avaldatava surve suurendamist. See hõlmab Vene eksporttulude, eriti energiakandjatest laekuvate summade järjepidevat vähendamist ning tehnoloogiatele ligipääsu piiramist. Samuti rõhutatakse vajadust tagada sanktsioonide senisest tõhusam rakendamine ja vastutusele võtta nende rikkujad.

Rahvusvaheline õigus ja valimised

Dokument võtab selge seisukoha ka diplomaatilistel teemadel, kinnitades Eesti kindlat toetust Ukraina integratsioonile Euroopa Liidu ja NATO struktuuridega. Samas märgitakse, et Ukraina peab jätkama reformide elluviimist, tugevdama demokraatlikke institutsioone, võitlema korruptsiooniga ning tagama poliitilise pluralismi.

Saadikud mõistavad üheselt hukka 20. septembril Venemaa poolt Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumitel korraldatavad Riigiduuma valimised. Eelnõu kohaselt ei peaks Eesti Vabariik neid valimistulemusi tunnustama ega pidama nende alusel moodustatud Riigiduumat legitiimseks esinduskoguks. Lisaks toetab avaldus eraldiseisva rahvusvahelise erikohtu loomist agressioonikuriteo menetlemiseks ja kahjude hüvitamise mehhanismide väljatöötamist.

Riigikogu väliskomisjon plaanib eelnõu arutelu alustada 17. septembril.