Riigikogu muutis looduskaitseseadust: rannakaitsevööndi ehitusreeglid lähevad omavalitsustele

Riigikogu võttis vastu looduskaitseseaduse muudatused, mis muudavad rannakaitsevööndis ehitamise korda. Senisest enam otsustusõigust läheb kohalikele omavalitsustele, bürokraatia väheneb ning rannakaitsevööndi läbimise õigus jääb muutmata. Seadus peaks jõustuma 1. septembrist.

Riigikogu võttis vastu looduskaitseseaduse muudatused, millega reformitakse rannakaitsevööndis ehitamise reegleid Eestis. Muudatused jõustuvad pärast presidendi väljakuulutamist ning plaanitavalt hakkab seadus kehtima 1. septembrist 2026.

Otsustusvõim läheb lähemale

Seni tegeles rannakaitsevööndis ehituskeelust erandite lubamisega linnade, alevite ja külade puhul Keskkonnaamet. Edaspidi saavad seda teha kohalikud omavalitsused ise. Kliimaministeeriumi nõuniku Taimo Aasma sõnul ei nõua tiheasustusega aladel looduskaitsega seotud küsimused alati riikliku tasandi otsust.

Muudatused on Aasma sõnul pikaajalise arutelu ja õiguskantsleri märkuste tulemus. Õiguskantsler oli juhtinud tähelepanu vajadusele muuta regulatsioon ühetaolisemaks ning lihtsustada haldusmenetlust.

«Paljudel juhtudel pidid omanikud läbima keeruka üldplaneeringu muutmise menetluse ainult selleks, et saada erand ehituskeelust. Muudatuste eesmärk on muuta reguleerimine kodanikele lihtsamaks ja arusaadavamaks,» ütles Taimo Aasma.

Vähem bürokraatiat, kiirem menetlus

Lisaks vähendavad muudatused olukordi, kus on nõutav täismahus planeerimismenetlus. Kui see siiski vajalikuks osutub, esitab Keskkonnaamet oma seisukoha projekti arutamise varajases etapis, mitte hiljem, mis peaks kiirendama menetlust tervikuna.

Rannatee juurdepääs püsib

Seadusmuudatus ei puuduta rannakülastajate juurdepääsuõigusi. Aasma rõhutas, et rannatee läbimise õigus säilib endiselt. «Muudatused puudutavad ainult rannakaitsevööndis ehitamise reegleid. Ranna ääres liikumist reguleerivad normid jäävad samaks,» selgitas ta.

Kehtiva seaduse kohaselt on rannatee laius enamiku veekogude ääres neli meetrit ning laevatatavate veekogude ääres kümme meetrit. Läbimist saab piirata vaid seaduses ettenähtud juhtudel, näiteks kui see on kirjas omavalitsuse üldplaneeringus või on seotud karjatamisega. Igal juhul peab inimestele olema tagatud alternatiivne ligipääs rannale.

Muutub ka üleujutatavate alade reeglistik

Üks muudatus käsitleb merega üleujutatavaid alasid. Varasema korra kohaselt liideti selliste alade äärde täiendav ehituskeeluvöönd. Nüüdsest see reegel kaotab kehtivuse: üleujutatav ala ise jääb endiselt ehituskeelu alla, kuid keeld ei laiene enam automaatselt selle piiridest kaugemale.