Riigikogu menetleb ettepanekuid vähiravi rahastamiseks ja represseeritute toetuste tõstmiseks

Riigikogus on menetluses kaks eelnõu, millega soovitakse parandada vähiravi kättesaadavust ning tõsta okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikutele makstavat iga-aastast toetust.

Helmen Kütt on andnud Riigikogule üle kaks seaduseelnõu, millega soovitakse lahendada kriitilisi ühiskondlikke küsimusi nii tervishoius kui ka represseeritud inimeste toimetulekus. Esimene eelnõu puudutab vähiravi rahastamise korraldust, mille eesmärk on muuta vajalik ravi kättesaadavamaks ja vähendada sõltuvust annetustest.

Toetuse tõstmine represseeritutele

Teise algatusega tehakse ettepanek suurendada okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikutele makstavat iga-aastast toetust. Kui praegu on toetuse suurus 292 eurot, siis eelnõu kohaselt tõuseks see 1. jaanuarist 350 euroni. Toetust saavad nii Siberisse küüditatud ja seal sündinud inimesed kui ka need, kes saadeti sunniviisiliselt likvideerima Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgi.

Kütt märgib, et vastav toetus on püsinud muutumatuna kolm ja pool aastat. Eelmisel aastal ulatus toetusesaajate arv 7503 inimeseni, kuid see arv väheneb paraku igal aastal. Eelnõu kohaselt on muudatuse mõju riigieelarvele järgmisel aastal hinnanguliselt kuni 420 000 eurot.

"Usutavasti mõistavad ka koalitsioonipoliitikud selle sammu vajadust ning arvestavad sellega juba eelarvestrateegia arutelul," sõnas Kütt. Eelnõu esitati 14. juunil, vahetult pärast leinapäeva, rõhutades vajadust näidata hoolimist tegudes, mitte vaid mälestusüritustel.