Riigikogu liikmed: kaitsevaldkonna kulutused vajavad tõhusamat parlamentaarset kontrolli

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed Meelis Kiili ja Raimond Kaljulaid leiavad, et parlamendil puuduvad piisavad ressursid ja läbipaistvus riigi kaitsekulutuste tegelikuks järelevalveks. Nad osutavad probleemsetele hangetele kui märgile süsteemsest suutmatusest hoida kontrolli maksumaksja raha üle.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed Meelis Kiili ja Raimond Kaljulaid tõdesid ETV saates "Impulss", et parlamendil puudub sisuline kontroll kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala rahaasjade üle. Hoolimata sellest, et riigikogu langetab otsuseid rahastamise kohta, jäävad konkreetsed tehingud ja lepingute sõlmimise protsessid sageli kontrollimatuks.

Ressursside nappus järelevalves

Kiili ja Kaljulaid rõhutasid, et praegune süsteem kannatab läbipaistvuse puudumise all. Kui komisjoni liikmed on soovinud näha otsustusprotsesse või memorandumeid, on need tihti olnud kättesaamatud või puudulikult põhjendatud. Kaljulaidi sõnul on olukord võrreldav olukorraga, kus prokuratuuris oleksid vaid juhtivprokurör ja paar asetäitjat, kes peaksid üksi kõigi kriminaalasjadega tegelema, see on füüsiliselt võimatu.

Parlamendi komisjonidel puuduvad piisavad tööjõuressursid, et analüüsida mahukaid kaitsehangete dokumente. See tähendab, et isegi kui tekivad kahtlused, nagu hiljutises 70 miljoni eurose tehingu puhul, ei suuda komisjon piisavalt süvitsi analüüsida toimunu tagamaid.

Kahtlased raamlepingud

Kiili tõi kriitilise näitena Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) mulluse raamlepingu, mille väärtus ulatus 400 miljoni euroni. Lepingu sõlmija oli ettevõte, millel puudus käive, töötajad ning mille omakapital oli vaid 1000 eurot. Tegemist oli n-ö riiulifirmaga, mille omanik on Türgi kodanik.

"Me ei ole saanud vastuseid, oleme saanud kantseleilikke, mitte midagi ütlevaid vastuseid. Me küsisime, millistel alustel nad seda tegid, mitte seda, kas nad tegid seda heas usus või mitte," märkis Kiili. Kuigi 400-miljoniline raamleping jäi lõpuks täitmata ja raha ettevõttele ei liikunud, on parlamentaarne kontroll siiski jäänud passiivseks osapooleks, kes saab selgitusi vaid järelepärimiste kaudu, mis tihti ei anna sisulist informatsiooni.

Hirm kiirustamise ees

Saadikud väljendasid muret uue kaitseministeeriumi Martin Herem suhtumise pärast. Varem kaitseväe juhatajana töötanud Herem on rõhutanud vajadust otsuseid kiiremini langetada, kuid Kiili ja Kaljulaid hoiatavad, et kiirustamine ilma süsteemsete muudatusteta võib kaasa tuua uusi vigu.

Kaljulaidi sõnul peavad enne kiiruse kasvatamist toimuma muudatused, mis välistaksid olukorrad, kus kümneid miljoneid eurosid suunatakse kontrollimata kanalitesse. "On väga tähtis, et esmalt viiakse läbi süsteemsed muudatused, mis välistavad sellised vead," lisas ta.