Riigikogu langetas Eestis Euroopa Parlamendi valimiste hääletus- ja kandideerimisea 16 eluaastale

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lubab alates 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimistest hääletada 16-aastastel ning kandideerida 18-aastastel noortel. Muudatust toetas parlamendi hääletusel 59 liiget.

Eestis jõustub 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimistel uus kord, kus hääleõiguse saavad 16-aastased ning kandideerida tohivad 18-aastased noored. Riigikogu kiitis seadusemuudatuse heaks 59 poolthäälega, samas kui 28 saadikut olid vastu.

Praegune regulatsioon lubab Euroopa Parlamendi valimistel hääletada alles 18-aastastel ja kandideerida 21-aastastel. Uus kord laieneb lisaks Eesti kodanikele ka Eestis püsivalt elavatele Euroopa Liidu kodanikele.

Kohalikel valimistel on Eesti noored sarnast õigust kasutanud juba 2017. aastast. Eelnõu algatajate eesmärk oli kaasata nooremat põlvkonda laiemalt Euroopa poliitika kujundamisse, viidates rahvastiku vananemisele ja soovile tuua noorte huvisid senisest tugevamalt fookusesse.

Noorte valmisolek ja statistika

Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Henry Kask tõi esile 2025. aasta kohalike valimiste andmed. „Eelmisel aastal käis valimas peaaegu iga teine 16- ja 17-aastane. Vanuserühmiti tõusis osalus sellest kõrgemaks alles 35. eluaastast,“ ütles Kask.

Tartu Ülikooli 2026. aasta uuring kinnitas, et noorte otsustusvõime ja info töötlemise oskus saavutab täiskasvanu taseme 16. eluaastaks. Sama uuring lükkas ümber ka kartused vanemate liigse mõjutustegevuse ees, märkides, et vaid 8% noortest järgib hääletamisel vanemate eelistusi.